Soome erakondade musta pesu pesemise käigus tuli ilmsiks, kui palju on ka vasakerakondade poliitilist tegevust finantsiliselt toetanud vähemalt neli fondi, kelle põhikiri sellist tegevust ette ei näe.
Soome parteifondide rahaskandaal laieneb
3. oktoober 2009, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste nädalate skandaaliga seoses on räägitud peamiselt Soome suuri tsentristlikke parteisid – Koond- ja Keskparteid – rahastanud fondidest ja peaminister Matti Vanhaneni isiklikku majaehitust puudutavast. Need viisid ka opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide algatatud valitsusvastase umbusaldusavalduseni, mis küll läbi kukkus.
Vasakparteide väikefondidelt saadud raha on aga samuti heaks näiteks segadusest Soome parteide rahastamisskeemides. Näiteks on Tamperes asuv sihtasutus Hebe selle esindaja Heikki Niinimäki sõnul toetanud vasaknoorte tegevust viimastel aastatel «mõne tuhande euroga» aastas. 2000ndate alguses aidati neid aga sadade tuhandete eurodega aastas. Fondi põhikirja järgi on selle eesmärgiks aga hoopis toetada ja edendada noortega seotud töid ja tegemisi.
Turu ülikooli tsiviilõiguse professor Jukka Mähönen rääkis ajalehele Helsingin Sanomat, et tema arvates on ka väga laialt levinud kunstiteoste või seminaripiletite ostmine poliitilist kampaaniat tegevatelt organisatsioonidelt poliittegevuse rahastamine.
Palgasaajate fond on näiteks ostnud sotsiaaldemokraatide hulka kuulunud Tarja Haloneni presidendikampaaniafirmalt kandidaati kujutava reljeefi, mis maksis 5000 eurot (umbes 80 000 krooni).
Soome parteide rahastamist hakatakse üle vaatama, kuna lisaks toetusele riigieelarvest tuleb suur osa sellest segaseid teid pidi – ametiühingutelt, tööandjatelt ja eri fondide kaudu mitmetelt ettevõtetelt.