/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/10/146533t1h1a52.jpg)
Tadžikistani parlamendi ülemkoda kiitis ühehäälselt heaks uue keeleseaduse, kust on täiesti välja jäetud mõiste «rahvustevaheline suhtluskeel», milleks loeti vene keelt.
Tadžikistani uus keeleseadus võtab vene keelelt senised privileegid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alamkojas juba varem vastu võetud seaduse eelnõu esitas juulis parlamendile president Emomali Rahmon, kes kaks aastat tagasi võttis oma perekonnanimest ära venepärase «ov»-lõpu.
«Tadžikistani riigikeeleks on tadžiki keel. Tadžikistani kodanik on kohustatud valdama riigikeelt,» seisab seaduses.
«Riigikeele mittevaldamine on ebapatriootlik,» ütles hääletuse eel senati spiiker Mahmadsaid Ubaidullojev.
Uues seaduses sisalduvad ka vasturääkivused. Nii ütleb ühe peatüki üks punkt, et «Tadžikistanis käib õppetöö riigikeeles», ja teine punkt, et «Tadžikistanis elavatele teistele rahvastele luuakse tingimused õppekeele vabaks valikuks».
Tadžikistanis elab 7,5 miljonit inimest. Suurim rahvusvähemus on usbekid, kes moodustavad veerandi rahvastikust. Venelaste, nagu ka kirgiiside, osakaal on üks protsent. Riigis tegutseb lisaks tadžiki koolidele ka vene, usbeki ja kirgiisi õppekeelega koole.
Kõikides kõrgkoolides peale islamiülikooli käib õppetöö nii tadžiki kui ka vene keeles.