/nginx/o/2009/10/04/244712t1h133f.jpg)
Euroopa Liidu institutsioone reformiva ja otsustusprotsessi hõlbustava Lissaboni lepingu kordushääletusel andis reformikavale poolthääle 67,13 protsendi iirlastest, vastu oli 32,87 protsenti valijaist.
Iirlased kiitsid Lissaboni lepingu heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõplike valimistulemuste kohaselt ei toetanud iirlased reformilepet saareriigi 43s valimisringkonnas vaid kahes - Edela-Donegalis ja Loode-Donegalis, kuid ka selles krahvkonnas tõusis toetus reformileppele võrreldes mullusega märgatavalt. Valimisaktiivsus kogu riigis küündis aga 59 protsendini, mis on kõrgem kui mullu, vahendas AFP.
Iirimaa valitsusjuht Brian Cowen nimetas valimistulemust «heaks päevaks Iirimaale ja Euroopale.» «Täna [üleeile] on Iiri rahvas rääkinud selge ja kõlava häälega.»
«Iirlased kinnitasid oma usaldust selle riigi poliitjuhtkonnale, kes lubas neile «jah» hääle eest töökohti ja majanduse taastamist,» ütles Iiri ärimees ja poliitik Declan Ganley, kelle ümber on koondunud euroskeptikute grupeering Libertas. Lissaboni lepingu vastane rühmitus tegi mullu võimsat reformilepingu vastast kampaaniat, kuid tänavu nappis neil kampaaniaks raha.
Lissaboni lepingu eel töötajate õiguste vähenemisele ja avalike teenuste privatiseerimimsele viidanud vasaktsentristlik parlamendisaadik Joe Hinngins naljatles, et Iirimaal tuleks korraldada veel üks referendum, sest ilmselt «jah» kampaania võiduga lõppeva kordushääletuse järel oleks seis viigiline, vahendas EuObserver.
Lissaboni leppe jõustumiseks on vaja kõigi liikmesriikide heakskiitu, kuid kui kõik ülejäänud 26 liikmesriiki jätsid Lissaboni lepingu ratifitseerimise oma parlamentide kätesse, siis Iirimaa oli ELi ainus riik, mis pidi ühenduse juhtimist uuendava leppe oma põhiseadusest tulenevalt rahvahääletusele panema.
Mullu juunis toimunud rahvahääletusel otsustasid iirlased ühendust tugevdava aluslepingu tagasi lükata, sest reformikava vastu hääletas 53 protsenti iirlastest. Paljud neist tunnistasid, et ei mõista täielikult leppe sisu ja tähendust Iirimaa jaoks.
Seejärel lubas euroliit iirlastele mitmeid tagatisi, näiteks õigust säilitada oma maksusüsteem ja sõjaline neutraalsus, samuti seda, et katoliikliku saareriigi elanikkond ei pea muretsema, et keegi Brüsselist sunniks neid võtma vastu samasuguseid üliliberaalseid abordiseadusi nagu mõnel teisel Euroopa Liidu liikmesmaal.
Nüüd pole lepingut veel ratifitseerinud Poola ja Tšehhi, kuid tõenäoliselt annavad Iirimaa referendumi positiivse tulemuse järel sellele oma allkirja ka sealsed euroskeptilised presidendid. Tšehhi parlamendisaadikud on leppe küll heaks kiitnud, aga konstitutsioonikohus pole sellele veel hinnangut andnud ning seejärel vajab see ka euroskeptikust presidendi Václav Klausi allkirja.
Kõigi liikmesriikide heakskiiduta ei saa blokk aga muudatusi oma institutsionaalses korralduses läbi viia.
Praegu tegutseb EL edasi Nizza lepingu alusel, mis jõustus 2003. aastal ja käsitleb samuti institutsioonide reformimist, kuid on euroliidu laienemise järel ajale jalgu jäänud.