Norra on endiselt elamiseks parim paik, Eesti 40. kohal

Norra lipud Foto: AFP / Scanpix

Norra säilitas ÜRO inimarengu täna avaldatud aruandes endiselt oma liidripositsiooni, Eesti on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kahe koha võrra 40. positsioonile.

Leedu on 182 riigi seas 46. ja Läti 48.  

Kõige vähem atraktiivne piirkond elamiseks on aga sõdadest ja aidsist haaratud Sahara-tagune Aafrika.

Üleilmse majandussurutise eel kogutud andmete kohaselt on kõrgeim elustandard Norras, Austraalias ja Islandil ning viletsaim Nigeris, Afganistanis ja Sierra Leones. Enim on paranenud inimeste elujärg Hiinas.

ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) indeksi aluseks on 2007. aasta andmed, mis puudutavad sisemajanduse kogutoodangut (SKT) inimese kohta, haridust ja oodatavat eluiga, ning need näitavad selget vahet arenenud ja arengumaade vahel.

«Märkimisväärsetest edusammudest hoolimata on areng olnud ebaühtlane,» on öeldud UNDP avalduses.

Oodatav eluiga Nigeris on indeksi kohaselt umbes viiskümmend aastat ehk 30 võrra vähem kui Norras. Iga Nigeri elaniku teenitud dollari kohta teenivad norralased 85.

Pooled 24 vaesema riigi elanikest on kirjaoskamatud, keskmisel arenguastmel olevates riikides aga on see protsent 20.

Teistest kauem ehk keskmiselt 82,7 aastat elavad jaapanlased, oodatav eluiga sõjast laastatud Afganistanis on aga vaid 43,6 aastat.

Kõrgeim SKT inimese kohta on Liechtensteinis, kus see ulatub 85 383 dollarini. Kõige vaesemad inimesed elavad Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kus aastane sissetulek inimese kohta küünib 298 dollarini.

Möödunud aastaga võrreldes kerkisid selles arvestuses kolme või enama koha võrra viis riiki - Hiina, Venezuela, Peruu, Colombia ja Prantsusmaa.

Aruande kohaselt on inimeste elujärg 1980. aastast saadik paranenud 15 protsendi võrra ning edukaimad riigid on selles arvestuses Hiina, Iraan ja Nepal.