Itaalia teadlane valmistas uue Torino surilina

LETA/REUTERS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakul Torino surilina, paremal Luigi Garlaschelli poolt valmistatud koopia.
Vasakul Torino surilina, paremal Luigi Garlaschelli poolt valmistatud koopia. Foto: Reuters / Scanpix

Itaalia teadlase väitel õnnestus tal valmistada uus Torino surilina ja tõestada sellega, et lõuend, mida mõned kristlased austavad Jeesuse surirüüna, on tegelikult keskaegne võltsing.


4,4 meetri pikkusel ja 1,2 meeri laiusel surilinal on risti löödud mehe tagurpidine kujutis.

«Me tõestasime, et on võimalik valmistada Torino surilinaga sarnaste karakteristikutega ese,» ütles Pavia ülikooli orgaanilise keemia professor Luigi Garlaschelli, kes tutvustab oma töö tulemusi nädalavahetusel toimuval paranormaalsete nähtuste konverentsil.

Torino surilina süsinikanalüüs, mis teostati 1988. aastal Oxfordi, Zürichi ja Arizona laborites, põhjustas sensatsiooni, dateerides surilina valmimisajaks vahemiku 1260-1390. Skeptikute väitel on tegemist võltsinguga, mille eesmärk oli ilmselt edendada keskajal tulusat palverännuäri.

Teadlased pole aga seni osanud seletada, kuidas inimese kujutis riidele tekitati.

Garlaschelli kasutas oma katses keskajal kättesaadavaid materjale ja võtteid. Teadlane pani linase kanga üle vabatahtliku abilise ja hõõrus siis riiet hapet sisaldava pigmendiga. Seejärel vanutati pigmenti riiet ahjus soojendades ja pestes. Siis lisati riidele vereplekid ja põletusaugud.

Torino surilina ajalugu on pikk ja täis vastuolusid. Esimesed teated sellest pärinevad keskajast Prantsusmaalt. Itaaliasse Torinosse tõid surilina 1578. aastal Savoia kuningakoja esindajad. 1983. aastal pärandas Itaalia ekskuningas Umberto II surilina tollasele paavstile Johannes Paulus II-le.

Surlina pääses napilt hävingust 1997. aastal, kui Torino katedraali Guarini kabelis, kus seda hoitakse, puhkes tulekahju. Surilina päästis tuletõrjuja, kes seadis ohtu oma elu.

Garlaschelli tööd rahastas Itaalia ateistide ja agnostikute ühendus, kuid teadlane kinnitas, et see tema töö tulemusi ei mõjutanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles