/nginx/o/2009/10/06/246070t1hd636.jpg)
Selle aasta Nobeli füüsikapreemia jagavad omavahel Charles Kao ning Willard Boyle ja George Smith, kelle töö on andnud märkimisväärse panuse infotehnoloogilisse revolutsiooni, teatas Nobeli komitee.
Nobeli füüsikapreemia läks sidetehnoloogia arendajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia kodakondsusega Hongkongis elav Kao sai poole preemiast oma töö eest optiliste kaablite arendamisel. Praeguseks kõikjale maailma jõudnud valguskaabliteta ei töötaks näiteks kiired internetiühendused. «Kao töö pani aluse sellele, et tekst, muusika, pilt ja video jõuavad praegu igasse maailma otsa sekundi murdosa jooksul,» kirjutas komitee oma pressiteates.
Kanadast ja USAst pärit Boyle ja Smith said auhinna teise poole panuse eest nüüd sensoritüübi CCD ehk laengsidestusseadiste leiutamisel, mida kasutatakse näiteks digikaamerates valgustundlike elementidena. 1969. aastal leiutatud CCD tegi fotograafias revolutsiooni, kuna võimaldas valgust talletada elektrooniliselt, mitte vaid filmile, kirjutas uudisteagentuur AFP
Nobeli komitee nimetas auhinnasaajaid pidulikult «valguse isandateks».
Nobeli preemia suurus on 10 miljonit Rootsi krooni (umbes 15 miljonit Eesti krooni). Lisaks saavad laureaadid kuldse medali ja aukirja.