Kaplinna noored lasevad endil esihambad välja tõmmata

Hambutud noored Kaplinnas. Foto: AFP / Scanpix

Kaplinna noormehel tundub olevat kena naeratus ja tema kullaga ehitud esihambad helgivad päikesevalguses.

Ühtäkki eemaldab ta aga oma hambaproteesi ning alles jääb auklik naeratus – puudu on neli ülemist esihammast.

Nagu kirjutas eilses eriartiklis uudisteagentuur AFP, on see levinud vaatepilt Lõuna-Aafrika suuruselt teises metropolis ja seadusandlikus pealinnas Kap­linnas, kus peamiselt segarassilised kohalikud ehk värvilised endiselt pööraseid seksuaalmüüte usuvad.

«See on moodne, need on kõigil,» selgitab 21-aastane Yazeed Adams, miks ta oma täiesti korras hambad proteeside kasuks välja lasi tõmmata. Adamsi arvates olid ta oma hambad lihtsalt liiga suured.

AFP kirjutas, et laialt levinud uskumuse kohaselt hõlbustab esihammaste puudumine oraalseksi. Kuigi teadlased pole müüdile veel kinnitust leidnud, teatakse seda rahva seas kui «kiremulku» ja «Cape Flatsi naeratust» Kaplinna rahvarohke linnaosa järgi, kus elab palju värvilisi.

Kaplinna ülikooli teadlane Jacqui Friedling on ainus, kes fenomeni põhjalikult uurinud on. Tema sõnul ajendab noori hambaid eemaldama eeskätt kaaslaste surve, lisaks on selle taga kohalike jõukude eeskuju. «See on in. See oli moodne juba mu vanemate nooruses,» ütles Friedling. Tema sõnul on komme juba vähemalt 60 aastat vana.

Teadlane küsitles 2003. aastal 2167 kaplinlast ja avastas, et 41 protsenti neist oli esihambad proteesi vastu vahetanud, meeste-naiste vahekord oli nende hulgas 45:55. Tegemist on ainsa säärase uurimusega.

Hammaste muutmist ja kaunistamist on Aafrikas ajalooliselt täheldatud vaid hõimuühiskondades, kus hambaid viilitakse ja kaunistatakse. 21. sajandi Kap­linnas on see aga eeskätt vaestest perekondadest pärit teismeliste initsiatsioonirituaal.

33-aastane Kevin Brown istub Kaplinna ööelu tuiksoonel Long Streeti nurgal kasti otsas ja jagab möödujatele oma bordelli tutvustavaid lendlehti. Ta võtab hambad korduvalt suust välja ja naeratab ehmunud turistidele. «Mina olengi kupeldaja,» uhkustab ta, näidates oma nelja kullast esihammast.

Varsti võib teda aga ähvardada kõigist hammastest ilmajäämine. Näiteks 45-aastane Ronald de Villiers kaotas kõik oma hambad, sest kuldproteesid põhjustasid suus põletiku. Villiers ütles AFP-le, et Kaplinnas pole keeruline leida hambaarsti, kes väikse lisatasu eest korras hambaid eemaldama soostub, olgugi et ametieetikast lähtuvalt ei tohiks nad seda teha.

Friedlingi sõnul on viimaseks moeröögatuseks kulla, vääriskivide või mustritega ehitud proteesid, millega näidatakse oma staatust.

Siiski peab rõhutama, et Kap­linna trend tekkis enne seda, kui USA räpparid oma hambaid kulla või teemantidega kaunistama hakkasid. Pealegi eelistasid ookeanitagused hiphopparid hammastest loobumisele eemaldatavaid kroone.

«Siin tahtsid noored [proteeside abil] end ülejäänud kaaslastest kõrgemale tõsta, tegemist ei olnud hiphopi mõjuga. Kohe, kuid nad suudavad endale lubada mitut proteesi, tahetakse mõista anda, et «mina olen sinust parem»,» ütles Friedling. «See teebki siin Lõuna-Aafrikas toimuva unikaalseks.»

Teadlane peab tõenäoliseks, et Kaplinna värvilised kinnistavad ainulaadse tava abil ka oma identiteeti. «Siinsed värvilised on sigrimigri kõigist, kes siia linna tulid, ning nad ei saa kedagi neist oma õigeks eelkäijaks pidada,» nentis Friedling.