NATO peasekretär: Venemaa pole ohtlik

Anders Fogh Rasmussen Foto: Pm

Täna Eestisse saabuvat NATO peasekretäri

Anders Fogh Rasmusseni usutles Ahto Lobjakas.

NATO peasekretärina otsite aktiivselt võimalust taastada suhted Venemaaga. Mis on muutunud?

Minu optimismiks annab põhjust see, et on olemas mitu valdkonda, kus meid ja Venemaad ähvardavad samad ohud. Meie jagatud huvi on Afganistani stabiliseerimine. Teiseks, terrorism. Venemaa ise on kannatanud terrorismi käes.

Kolmandaks, massihävitusrelvade levik pole kummagi huvides. Neljandaks, piraatlus. Ja isegi raketikaitse on jagatud huvi. Ja maharelvastumine tuumasektoris. Muidugi on olemas valdkonnad, kus meil on erimeelsused. Näiteks Gruusia ja NATO laienemine. Siin järgime oma põhimõtteid. Aga erimeelsused ei tohiks varjutada ühishuve.

Kas see tähendab, et Venemaa on nüüd koostööaltim?

Ma ei ütle, et see saab olema kerge. Aga uue peasekretärina olen saanud Moskvast selgeid signaale huvist alustada uuesti. Ja see on minu lähtekoht. Seda sellepärast, et parim vahend tagada kõigi Euroopa riikide stabiilsus ja julgeolek on pingete vähendamine Venemaa ja NATO liitlaste vahel. Meil on jagatud huvi arendamaks strateegilist partnerlust NATO ja Venemaa vahel.

Mida tahab Venemaa vastutasuks partnerluse eest?

Me ei tohiks rääkida järeleandmistest. See ei ole nullsummamäng. Mõnikord on mul tunne, et on neid, kes nii mõtlevad. Aga me kõik saaksime paranenud suhetest kasu. Seega, järeleandmiste asemel peaksime rääkima Euroopa julgeoleku edendamisest. Raketikaitse on hea näide. Küsiti, kas USA muutis oma plaane Venemaa lepitamiseks. Ei, uus süsteem on parem kui vana. See rakendub varem ja kaitseb kõiki liitlasi. Venelased ei saa meid enam süüdistada nende vastu tegutsemises. Me kõik võidame sellest.

Ka Poola ja Tšehhimaa?

Jah, Poola ja Tšehhi on ka osa uuest süsteemist, mis tuleb kasutusse varem. Seega, nad saavad kaitstud varem.

Venemaa korraldas hiljuti suured manöövrid Balti riikide idapiiril. Millised on NATO plaanid Balti riikide kaitsmiseks?

Kõigepealt, lubage mul rõhutada, et muidugi on meil olemas plaanid tagamaks kõigi liitlaste, sh Balti riikide julgeolek ja kaitse. NATO leppe 5. artiklis sisalduv garantii on väga tugev, selles ei maksa kahelda. Teiseks, jälgisime Venemaa õppusi tähelepanelikult. Minu veendumus on, et need ei kujutanud endast ohtu ühegi NATO liitlase jaoks. Samas tahaksin venelastele meenutada, et sellised õppused võivad osas riikidest muret tekitada ja et usalduse loomine on väga tähtis osa meie koostööst.

Kelle eest te Balti riike kaitseksite?

Tjah... Ükskõik kelle eest, kes on ohuks. NATO peamine ülesanne on kollektiivkaitse. Tahan rõhutada, et nii on olnud 60 aastat ja nii ka jääb.

Kas olete valmis panema sõnad «Baltimaad», «kaitse» ja «Venemaa» samasse lausesse? Kujutab Venemaa endast ohtu?

Lubage, ma rõhutan. Ma ei pea Venemaad ohuks Balti riikidele – või teistele liitlastele. See on üks mu lähtekohtadest. Ma pean üheks oma ülesandeks veenda venelasi, et NATO pole Venemaa vaenlane. NATO ei ole Venemaa vastu. Siit ka strateegilise partnerluse vajadus. Kui Venemaad midagi ohustab, ei lähtu oht läänest, vaid lõunast – väga otsekoheselt öeldes. Ja ma usun, et Venemaa juhtkond on sellest hästi teadlik.

Ütlete, et Venemaaga jagatakse huve, erimeelsused on teisesed...

Ei, mitte teisejärgulised. Ärge tehke seda viga. Põhimõtted – nagu Gruusia jt riikide territoriaalne terviklikkus – on minu jaoks väga tähtsad.

Aga mis siis juhtus Gruusiaga?

Ma toetan NATO avatud ukse poliitikat ja ükski riik väljaspool NATOt ei saa vetostada NATO laienemisotsuseid. Ma järgin neid printsiipe. Nad ei ole teisesed. Aga kõik see ei tohi varjutada fakti, et meil on siiski olemas ühised huvid teistes asjades, kus peaksime keskenduma praktilisele koostööle. Siit ka minu idee, et NATO ja Venemaa annaksid koos hinnangu 21. sajandi julgeolekuohtudele.