/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2009/10/08/246974t1h3383.jpg)
Alates NATO asutamisest 60 aastat tagasi on selle organisatsiooni eksisteerimise põhjus olnud oma liikmete kaitse ja nii on see ka praegu, rõhutas täna esimest korda alliansi peasekretärina Tallinna külastanud Anders Fogh Rasmussen.
NATO peasekretär lubab jätta liikmete kaitse alliansi põhitööks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See jääb NATO põhifunktsiooniks,» kinnitas Rasmussen president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus antud pressikonverentsil. Peasekretär lubas, et liikmesmaade turvamine välisohtude eest jääb võtmeküsimuseks alliansi tulevikusuundi määravas uues strateegilises kontseptsioonis, mille koostamisega praegu endise USA välisministri Madeleine Albrighti juhitav töörühm tegeleb.
«Sellegipoolest tuleb endale aru anda, et tänapäeva maailmas algab meie enda piiride kaitse tihtipeale siit kaugel, näiteks Afganistanist,» juhtis peasekretär seepeale kohe jutu NATO praegusele suurimale ja rängimale sõjalisele operatsioonile. Põhja-Atlandi alliansi n-ö pärustegevuspiirkonnast välja jäävale kandile, millesarnaseid operatsioone mõned vaatlejad vastustavad, leides, et üldise maailmarahuga tegelemine ei lase NATO-l keskenduda piisavalt enesekaitsele. Rasmusseni sõnul võib Afganistani ripakile jätmise korral sellest väga kergesti saada terroristide turvaline tegutsemispaik.
«Terroristid võivad kergesti liikuda Afganistanist Kesk-Aasiasse ja edasi,» hoiatas ta. «Rääkimata riskist, et nad destabiliseerivad [Afganistani] naaberriiki – tuumajõudu Pakistani.»
«Seega, me oleme Afganistanis peamiselt ja ennekõike omaenese julgeoleku pärast,» õigustas NATO peasekretär.
«Ma tean väga hästi, et meie riikide elanikud on kannatamatud, nad tahavad Afganistanis näha progressi,» jätkas Rasmussen. Ta märkis, et selle saavutamiseks tuleb asju järjest rohkem afgaanidele üle anda, et nood võtaksid oma riigi enda kätte. Ning just mainitud põhjusel asutas NATO Afganistanis treeningmissiooni.
«On äärmiselt tähtis, et see läheks käima niipea, kui võimalik,» lausus Rasmussen. «Ja seepärast innustaksin kõiki liitlasi treeningmissiooni panustama.»
Ka Eesti pakkus selle aasta algul välja, et siinsed sõjaväelased võiksid koos ameeriklastega moodustada afgaani armeed õpetava treeningmeeskonna. Praegu pole selle idee konkreetsematest edasiarendustest enam eriti midagi kuulda olnud – mõningatel väidetel Washingtoni üpris leige suhtumise tõttu.
Rasmussen rõhutas, et NATO jääb Afganistani nii kauaks kui vaja – lõppeesmärgiga, et afgaanidest saaksid nende oma maja peremehed.
Juba pressikonverentsi sissejuhatuses avaldas Rasmussen Eestile tänu panuse eest NATO missioonidesse ja operatsioonidesse, sealhulgas eriti Afganistani. «Ühe elaniku kohta on Eesti andnud väga-väga märkimisväärse panuse. Eesti sõdurid võitlevad raskeimas kohas, Lõuna-Afganistanis, ning teie panust hinnatakse kõrgelt,» kinnitas ta.
Praeguse seisuga teenib Eestist Afganistanis kaks kompaniid. Mõlemad – nii tavapärase rotatsiooni korras brittide väejuhatuse alla saadetud ja seal langenutena kolm meest kaotanud Estcoy-8 kui 20. augustil toimunud presidendivalimiste turvamise egiidi all USA merejalaväelaste juurde saadetud Estcoy-E – teenivad selle kriisiriigi vaieldamatult tuliseimas piirkonnas, Helmandi provintsis.
Samas kandis asuvad ka Rasmusseni kodumaa Taani sõdurid. Afganistanis on elu jätnud 25 Taani kaitseväelast.
Toonane Taani peaminister Rasmussen valiti NATO peasekretäriks tänavu aprilli alguses Strasbourgi tippkohtumisel. Kunagisest Hollandi välisministrist eelkäijalt Jaap de Hoop Schefferilt võttis Rasmussen ametiposti üle 1. augustil.