Rootsi valitsus tegi ettepaneku karmistada kuritegude vananemist puudutavaid seadusi, muutes aegumatuks eluaegse vangistuseni viivad veretööd.
Rootsi valitsus tahab muuta veretööd aegumatuteks
8. oktoober 2009, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtivate seaduste järgi ei saa karistada mõrva, genotsiidi, sõjakuriteo või jõhkra terroriakti eest 25 aasta pärast selle sooritamist, vahendas Svenska Dagbladet.
Nii näiteks võib peaminister Olof Palme mõrvar jalutada rahuliku südamega ringi alates 2011. aasta veebruari lõpust.
Populaarne valitsusjuht lasti Stockholmi kesklinnas maha 28. veebruaril 1986. aastal. Politsei pole palju aastaid rohkelt kõneainet pakkunud veretööd siiani lahendanud.
Valitsuse plaani järgi hakkaks seadusmuudatus puudutama ka kuritegusid, mis leidsid aset enne uue seaduse jõustumist.
«Olen veendunud, et inimesed leiaksid selle olevat laiduväärse, kui mõrtsukas astuks 25 aastat hiljem esile ja tunnistaks veretöö üles. Pole oluline, millal kuritegu sooritati, toimepanija peaks ikkagi sellest aru andma,» rääkis parlamendisaadikust keskparteilane Johan Linander ajalehele.
Valitsus soovib samuti, et arengute tõttu DNA tehnoloogias hoitaks tõendusmaterjale alles 70 aastat, võrreldes praeguse 30 aasta pikkuse säilitusajaga.
Kui valitsuse ettepanekud saavad parlamendi toetuse osaliseks, võib uus seadus hakata kehtima 2010. aasta keskpaigas ja Palme mõrv ei aegu seega iialgi.
Soomes ja Taanis ei aegu mõrv kunagi, Islandil aegub see 15 ja Norras 25 aastaga.