Nobeli komitee rabas Obamale rahupreemia andmisega

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakistanis põletasid inimesed tänavail USA lippe ja Obama pilte.
Pakistanis põletasid inimesed tänavail USA lippe ja Obama pilte. Foto: AFP / Scanpix

Norra Nobeli preemia komitee langetas eile kogu maailma üllatanud otsuse, kui tunnustas vähem kui aasta ametis olnud Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama diplomaatilist rahupüüdlust maineka rahupreemiaga.


USA esimese mustanahalise presidendi puhul hindas viieliikmeline komitee tema jõupingutusi rahvusvahelise diplomaatia tugevdamisel ja koostöö arendamisel, kuigi paljud vaatlejad nägid otsuse taga pigem innustust tema edasistele püüdlustele turvalisema maailma loomisel.



«Väga harva on üks inimene pälvinud niimoodi maailma tähelepanu nagu Obama ja andnud oma rahvale lootuse paremale tulevikule,» kinnitas komitee juht Thorbjørn Jagland, kes tunnustas Obama juhtivat rolli rahvusvahelises poliitikas tekkinud uue õhkkonna loomisel.



Tunnustus tuli üllatusena ka president Obamale, kelle tema pressiesindaja hommikul kell 5 jahmatava teatega üles äratas. Nimelt ei soovinud komitee presidendi und häirida, kuigi tavaliselt teavitatakse rahupreemia laureaati umbes tund enne autasu teatavakstegemist. Riigipea nõunik David Axelrod tunnistas, et teade rahupreemia määramisest tuli Obamale ja tema lähikondlastele suure üllatusena, vahendas

Reuters

.



Lisaks eelmainitule tunnustati Theodore Roosevelti, Woodrow Wilsoni ja Jimmy Carteri järel neljanda Ühendriikide presidendina Nobeli rahupreemia pälvinud Obamat püüdluste eest jätkata Lähis-Ida rahukõnelusi ja peatada tuumarelvastuse levikut.



Ühendriikide uue administratsiooni paranenud suhted Venemaa võimuladvikuga annavad tõesti lootust, et Washington ja Moskva jõuavad juba selle aasta jooksul üksmeelele strateegilise ründerelvastuse vähendamises. Suuresti Obama teeneks võib pidada ka septembris vastu võetud ÜRO julgeolekunõukogu ajaloolist resolutsiooni, milles kutsutakse tuumariike üles oma arsenalist loobuma.



Mis puutub Lähis-Ida rahukõnelustesse, siis on USA administratsioon teinud jõupingutusi, et sillutada teed Gaza sõja tõttu katkenud Iisraeli ja Palestiina rahukõneluste jätkumisele, kuid seni pole need vilja kandnud.



USA nõuab Iisraelilt juudiasunduste ehitamise täielikku peatamist Ida-Jeruusalemma ja Jordani jõe läänekalda okupatsioonitsoonides, kuid juudiriik pole asundustegevuse külmutamiseks vastavat luba andnud ning jätkab uute majade ehitamist.



Ka Jordaania kuningas Abdullah, kes etendab rahukõnelustes olulist rolli, möönis, et rahulepe libiseb tagasi pimedusse.



«On väga selge, et nad tahavad julgustada Obamat neis asjades edasi liikuma,» vihjas mullu rahupreemia võitnud endine Soome president Martti Ahtisaari

CNN

ile. Erinevalt Obamast rohkem kui kolme kümnendi jooksul erinevatel mandritel rahvusvaheliste konfliktide lahendamise eest autasu pälvinud Ahtisaari kutsus USA riigipead Lähis-Ida rahupüüdlusi jätkama.



Kuigi paljud tunnustasid viisakalt Obama tegevust preemia asutaja Alfred Nobeli rahu­ideaalide kaitsmisel, leidsid mitmed arvamusliidrid, et komeedina möödunud aastal Illinoisi osariigi senaatori kohalt riigipeaks tõusnud Obama pälvis rahupreemia liiga vara.



«Mõnikord annab Nobeli komitee auhinna, et julgustada vastutustundlikult tegutsema,» möönis Poola endine president ja Nobeli rahupreemia laureaat Lech Wałęsa AFP-le.



Üllatunult reageeris eilsele teatele ka Ühendriikide ajakirjandus. Näiteks mainekas konservatiivne ajaleht Wall Street Journal kirjutas, et Obama valituks osutumine tundub veider. Leht lisas irooniliselt, et tavaliselt oodatakse võitjalt esmalt rahutegemise tööd ja alles seejärel antakse preemia.



Obama edu ei julgenud ennustada ka ükski kihlveokontor. Tänavusele rahupreemiale esitati rekordilised 205 nominenti – 172 isikut ja 33 organisatsiooni –, kuid keegi ei julgenud ennustada võitu rahvusvahelises poliitikas veel kollanokaks peetavale Obamale. Soosikuteks peeti hoopiski Zimbabwe peaministrit Morgan Tsvangiraid ja Hiina teisitimõtlejat Hu Jiad.



Obama pälvis rahupreemiaga ka kümme miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 16 miljonit Eesti krooni. Autasu antakse pidulikult üle selle asutaja Alfred Nobeli surmapäeval 10. detsembril Oslos.



Arvamus


Mairead Corrigan Maguire
1976. aasta rahu-Nobeli võitja


President Obama peab veel tõestama, et ta liigub Lähis-Idas tõsiselt edasi, et lõpetab Afganistani sõja, ja veel palju teisi küsimusi. Nobeli komitee ei täitnud Alfred Nobeli testamendis seatud tingimusi, sest tema määras selle auhinna inimestele, kes lõpetavad militarismi ja sõja ning seisavad desarmeerimise eest.


--------------------------


Sheikh Hasina
Bangladeshi peaminister


Ta on inspireerinud meid kõiki ehitama tulevastele põlvedele suurepärase maailma.


Barack Obama on võtnud maailma ning paneb selle tagasi õigele rajale tuumarelvastuse vähendamise, Iraaki rahu toomise ja mitmepoolse diplomaatia mõttes. Ta on innustanud maailma noori inimesi. Maailma jaoks on nüüd olemas tähendus ja suund.


--------------------------


Michael Steele
USA Vabariikliku Partei juht


Tegelik küsimus, mida ameeriklased küsivad, on: «Mida on president Obama tegelikult saavutanud?» On kahetsusväärne, et presidendi staarijõud on varjutanud väsimatud eestvõitlejad, kes on rahu ja inimõiguste nimel töötades jõudnud reaalsete saavutusteni.


---------------------------


Nicolas Sarkozy
Prantsusmaa president


See kinnitab lõplikult Ameerika naasmist maailma inimeste südametesse. Sel teel võid sa (Obama – toim) loota minu ja Prantsusmaa kindlale toetusele.



Ajakirja Foreign Policy nimekiri Nobeliga tunnustamata rahutoojaist


Vaclav Havel


Saavutused

: Andis poliitilise ja kultuurilise hääle liikumisele, mis tegi lõpu NSVLi võimule Tšehhoslovakkia üle. Näitekirjanikuna sattus oma idabloki eluolu suhtes kriitiliste teoste tulemusel 1979. aastal vanglasse. Kirjutas alla kuulsale Harta 77-le, mis nentis, et inimõigused ja sõnavabadus olid Tšehhoslovakkias vaid illusioon.


Võimalused

: Oli nominent 1989. aastast möödunud kümnendi alguseni. Kandidatuuri võis õõnestada asjaolu, et 1983. aastal sai sarnastel põhjustel Nobeli Lech Walesa.


----------------------


Mahatma Gandhi


Saavutused

: India iseseisvusliikumise juht, kes propageeris vägivallatut vastupanu. Gandhi muutis India Rahvuskongressi massiliikumiseks. Ta seisis ka «puutumatute» klassi ning hindude ja moslemite lepitamise eest. Hukkus hindu äärmusrahvuslase kuuli läbi.


Võimalused

: Nobeli fondi kodulehel seisab isegi selgitus selle kohta, miks maailma kuulsaim patsifist preemiat ei saanud. Ta jõudis nominentide hulka kolm korda – aastatel 1937, 1947 ja postuumselt ka 1948.


----------------------


Eleanor Roosevelt


Saavutused

: USA esileedi, kes kasutas oma positsiooni naiste ja kodanikuõiguste eest võitlemiseks ja toetas ÜRO edendamist. President Harry Truman määras ta ÜRO peaassamblee delegaadiks, seal mängis Roosevelt tähtsat rolli inimõiguste deklaratsiooni koostamises.


Võimalused

: 1947. aastal kaalus Nobeli komitee võimalust jagada preemia tema ja toona NSVLi saadikuna Rootsis töötanud Aleksandra Kollontai vahel, sümbolina läänt ja ida ühendavast sillast. Nominentide hulka jõudis ka 1955. aastal.


------------------------


Sari Nusseibeh


Saavutused

: Üks juhtivaid juutide ja palestiinlaste lepituse eest seisjaid, kes on julgenud tõstatada ka teemasid, mida teised pelgavad.


Võimalused

: Nobeli komitee andis Lähis-Idas rahu edendamise eest 1994. aastal preemia hoopiski Yassir Arafatile, Shimon Peresile ja Yitzak Rabinile.


------------------------


Ken Saro-Wiwa


Saavutused

: Keskkonnaaktivist, kes võitles Nigeri delta laastamise vastu. Ta asutas Ogoni Rahva Ellujäämisliikumise, mis nõudis Nigeeria sõjaväeliselt režiimilt ja Shellilt saastamise lõpetamist ja piirkonna keskkonna puhastamist. Pärast tema korraldatud 300 000 osalejaga protestimarssi, kus nõuti ogonidele osa nende kodukandist saadavatest naftatuludest ja osalist autonoomiat, viisid Nigeeria võimud ta kohtu alla, 1995. aastal ta hukati.


Võimalused

: Nimetati kandidaadiks aastal 1995.


------------------------


Corazon Aquino


Saavutused

: Mõrvatud Filipiinide opositsioonipoliitiku Benigno Aquino abikaasa, kellest sai tema mantlipärija. 1986. aastal suutis vägivallatute protestide abil tõusta Filipiinide presidendiks, hoolimata diktaator Ferdinand Marcose katsest säilitada valimistulemuste võltsimise abil riigipea koht. Aquino juhtimisel võtsid Filipiinid taas kursi demokraatiale.


Võimalused

: Nimetati rahupreemia kandidaadiks aastal 1986, kuid jäi konkurentsis alla holokausti üle elanud Elie Wieselile.


------------------------


Liu Xiaobo


Saavutused

: Üks tuntumaid Hiina praeguse režiimi kriitikuid. Mullu kirjutas ühena esimestest alla Harta 08-le, mis oli koostatud Vaclav Haveli legendaarse Harta 77 eeskujul. Kunagine ülikooli kirjandusprofessor Liu on istunud vangis seoses osalemisega 1989. aasta Taevase Rahu väljaku meeleavaldustel.


Võimalused

: Teda peeti üheks võimalikuks Nobeli võitjaks tänavu, seoses 60 aasta möödumisega Hiina Rahvavabariigi loomisest ja 20 aasta möödumisega Taevase Rahu väljaku meeleavaldustest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles