Piirideta Arstid võtab Eesti abiprojekti omale

Afganistani naine lapsega haiglas. Foto: SCANPIX

Kui uskuda Saksa ajakirja Der Spiegel, toob abiorganisatsioon Piirideta Arstid pühapäeval üle mitme aasta Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi toimiva tervishoiusüsteemi, võttes üle Bosti haigla, mida siiani on arendatud Eesti ja Briti abisummadest ja juhendamisel.

23 aastat Afganistanis erapooletult meditsiiniabi andnud Piirideta Arstid (Medecins Sans Frontiers, MSF – toim) lahkus sellest riigist viis aastat tagasi. Pärast seda, kui Taliban viis nende töötajat julmalt tappis. Ja avalöögina võtavad enda hoole alla kaks haiglat – eelmainitud Bosti Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah’s ning Ahmad Shah Baba hospitali Ida-Kabulis.

Sellest, et Helmandi provintsi keskhaigla läheb MSFi kätte, sai Eesti välisministeerium teada tänavu suvel pärast seda, kui Kabuli võimud olid abiorganisatsiooniga juba lepingu ära sõlminud. Hoolimata asjaolust, et nad ise on usaldanud Helmandi provintsi tsiviilülesehituse Suurbritannia juhitava provintsi ülesehitusmeeskonna kätte, kus tervishoiu eest vastutab Eesti.

Reklaamitud päästmine

Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakovi sõnul oli tegu Afganistani riigi otsusega, nemad soovitasid MSFil asuda tööle Helmandis. Mitteametlike allikate hinnangul oletasid afgaanid ilmselt, et see organisatsioon toob neile senisest rohkem raha.

Et Piirideta Arstid soovivad pakkuda neutraalset arstiabi ja olla sõltumatud kõigi konflikti osapoolte suhtes, peab Eesti meditsiiniekspert edaspidi siit varem ka rahalist abi saanud hospidalist eemale hoidma ja arendama Helmandi tervishoidu selle keskhaigla tegemistesse puutumata.

Sudakovi kinnitusel suhtleb Eesti ekspert siiski Bosti haigla peaarstiga edasi ja uurib ka edaspidise koostöö võimalusi. Veel tänavu peaksid Bosti peaarst ja Helmandi kuberneri tervishoiunõunik saabuma välisministeeriumi toel Eestisse, et tutvuda siinsete haiglate ja meditsiinikorraldusega.

«Samuti on kava luua Helmandi provintsis alus arstide täiendusõppeks,» lisas Sudakov. «Veel on plaanis viia Helmandi provintsi naistele läbi esmaabikursused.» Ka tegeleb tervishoiuekspert selle provintsi  ülejäänud haiglatega.

Spiegel lubab, et toimiv tervishoiusüsteem Afganistani juhtivas oopiumi- ja lahingupiirkonnas Helmandis saab esimest korda mitme aasta jooksul alguse 18. oktoobril koos Bosti haigla ülevõtmisega. Mis siis, et selles hospidalis on Afganistani tervishoiuministeeriumi andmeil vaid 150 voodikohta ning pindalalt Eesti ja Läti vahele jäävas provintsis elab hinnanguliselt 1,4 miljonit inimest.

Ja kui 2002. aastal oli ligipääs arstiabile vaid üheksal protsendil Helmandi elanikest, siis nüüd on vastav näitaja 82 protsenti, ning ämmaemandate arv kasvas 2002. aasta 467-lt möödunud aastaks 2167-le.

Piirideta Arstid reklaamivad nii Spiegelis kui oma kodulehel end ka kui päästjaid, kes rajavad relva- ja tasuvabad haiglad. «Ma olin üsna šokeeritud sellest, et suuremas osas tervishoiustruktuuridest ei kehti tavapärased tervishoiusüsteemi erapooletuse reeglid,» jutustab seal MSFi missiooni juht Michiel Hofman. «Rahvusvahelised väed ja politsei käivad haiglates regulaarselt ja ahistavad patsiente. Haiglaid rünnatakse.»

Juba ette täidetud lubadused

Sudakovi sõnul neil andmeid sellistest intsidentidest Bosti haiglas pole. Sama kordas ka 2006. aastast Helmandi ülesehitusmeeskonda ja seal teenivaid NATO vägesid juhtiva ­Suurbritannia Tallinna saatkonna asejuht Matthew Hyde. «Me pole teadlikud ühestki juhtumist, kus sõjaväelased oleksid läinud haiglasse patsiente küsitlema,» ütles ta.

Ka arstiabi eest maksmise osas paistab, et MSF reklaamib lahtisest uksest sissemurdmist. Riiklik meditsiin on Afganistanis tasuta ja Bosti haigla on riiklik.

Leping Kabuli ja MSFi vahel kehtib kaks aastat. Afganistani tervishoiuministeeriumi teatel peaks selle tulemusel Ahmad Shah Baba haiglale tulema miljon ja Bosti haiglale kaks miljonit USA dollarit ehk siis vastavalt 10,5 ja 31,5 miljonit krooni. Spiegeli artiklis lubab MSF eraannetustest neile kahele haiglale tuleva aasta jooksul koguda 4,5 miljonit dollarit (47 miljonit krooni).

Eesti ja Suurbritannia on andnud ühtekokku üle miljoni dollari (üle 10,5 miljoni krooni) Bosti haiglale varustuse ostmiseks, brittide 250 000 dollari (2,5 miljoni krooni) eest ehitati hospidalile elektri- ja kanalisatsioonisüsteem ning siit läkitatud meditsiinieksperdi toel pandi sel talvel tööle Helmandi esimene kiirabibrigaad.

MSFilt ei õnnestunud Postimehel eile ametlikke kommentaare saada.