/nginx/o/2009/10/09/247826t1ha5ff.jpg)
Moskvas visiidil viibiv Tšehhi president Václav Klaus kinnitas vastuseisu Euroopa Liidu institutsioone reformivale Lissaboni lepingule.
Klaus ei loobu vastuseisust Lissaboni leppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma selgitasin oma kartust ja ma pole ainus inimene, kes tunneb muret Euroopa Liidu integratsiooni süvenemise pärast,» ütles Klaus pärast kohtumist oma Vene Föderatsiooni ametivenna Dmitri Medvedeviga, vahendas AFP.
«Minu jaoks on see põhimõttelise tähtsusega. Minu hinnangul on tingimused, mis ma esitasin Lissaboni leppe allkirjastamiseks, väga tõsised ning mõte sellest, et võiksin oma märkused unustada, on põhjendamatu,» kinnitas euroskeptiline riigipea.
Eile kohtus ta Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga, kelle hinnangul on Tšehhi president viimane tõke kauaoodatud reformileppe jõustumisel.
«Ma ei saa midagi uut lisada. Kuid ma olen väsinud selgitamast oma seisukohti [Euroopa Komisjoni] presidendile,» kommenteeris Klaus.
Klaus on ainus euroliidu riigipea, kes pole reformilepet veel allkirjastanud. Hiljuti jahmatas Klaus nii Tšehhi valitsust kui ELi, teatades, et Tšehhi peab alustama kõnelusi väljajätte saavutamiseks Lissaboni leppe ühe osa üle, kuna see on vajalik, kaitsmaks tšehhe pärast Teist maailmasõda riigist välja saadetud sakslaste võimalike omandinõuete eest.
Lissaboni leppe jõustumiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu. Kõigi liikmesriikide heakskiiduta ei saa blokk aga muudatusi oma institutsionaalses korralduses läbi viia ja jätkata tuleks 2003. aastal jõustunud Nizza lepinguga.