P, 29.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kelam: alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimist

Raul Sulbi
Kelam: alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Gaasitorud.
Gaasitorud. Foto: SCANPIX.

Euroopa Parlamendis täna toimunud energiajulgeolekualasel konverentsil «Uued eraldusjooned Euroopas?» rõhutas europarlamendi saadik Tunne Kelam, et alustada tuleb Euroopa deschröderiseerimist.

Kelam ütles, et ei saa mõjutada Venemaad ja teisi energiatarnijaid enne, kui kujundatakse poliitiline tahe Euroopa Liidu sees ühise energiaturu loomiseks, vahendas Kelami pressiesindaja.

«Esimene tähtis praktiline samm on luua üle-euroopaline energia varustusvõrgustik, mis võimaldaks vajaduse korral ühest liikmesriigist teise gaasi tarnida.» Kelam tõi näiteks Taani valmisoleku energiakriisis Slovakkiat aidata, kuid gaasi tarnimiseks puudusid vajalikud vahendid.

«Euroopa Parlament on juhtiv energiasolidaarsuse osas,» viitas Kelam fraktsioonikaaslase ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni eelmise esimehe Jacek Saryusz-Wolski 2007 aastal koostatud energiasolidaarsuse raportile. «Kahjuks ei ole Euroopa valitsused seda ellu viinud,» tõdes Kelam.

«Nord Stream on selge näide poliitilisest projektist, mille eesmärk on isoleerida uued liikmesriigid ülejäänud Euroopast,» ütles Eesti saadik. «Sellistele poliitilistele projektidele peab Euroopa vastama ka poliitiliste ühisaktsioonidega ning mitte teesklema nagu seisneks probleem majanduslike suhete arendamises.»

«Euroopa Liidu esmane ülesanne on praktikas järgida omaenda reegleid läbipaistvusest ning ausast konkurentsis.»

Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et asi pole mitte Euroopa Liidu kasvavas energiasõltuvuses, kuivõrd Euroopa poliitiliste ja majanduslike eliitide kasvavas sõltuvuses mitteläbipaistvatest majanduslikest ja poliitilistest otsustest.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees Herbert Reul tõdes konverentsi avakõnes, ei ole kindel uutes eraldusjoontes, aga probleemiks on vanade eraldusjoonte ületamine.

Suursaadik Keith Smithi (USA suursaadik Leedus 1997-2000) väitel on Ida-Euroopa energia osas palju enam haavatav kui Lääne-Euroopa. Suursaadiku sõnul ilmneb suurtes liikmesmaades vastuseis energiasüsteemide detsentraliseerimisele, mis võrdub sisuliselt vastasseisuga Euroopa Liidu poolt nõutud läbipaistvusele.

Märksõnad
Tagasi üles