/nginx/o/2009/10/16/251606t1hdf02.jpg)
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul tuleks muuta eurokomisjoni jäika värbamissüsteemi.
Kallas kritiseeris eurokomisjoni värbamissüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2004. aastast haldusküsimuste, auditi ja pettusevastse võitluse voliniku kohustusi täitnud Siim Kallas kinnitas intervjuus euroliidu uudiseid ja poliitikat kajastavale portaalile euractiv.com, et uus eurokomisjoni koosseis peaks muutma ELi «absurdset» ja «jäika» värbamissüsteemi, et viia see vastavusse tänapäeva paindliku tööturuga.
«See on suletud kogukond. Inimesed tulevad ja jäävad siia kuni pensionieani ja see on probleem,» ütles ta, andes mõista, et personalipoliitika ajakohastamine peaks olema teist ametiaega jätkava president José Manuel Barroso uue eurokomisjoni koosseisu üks prioriteete.
Kallas selgitas, et kuigi ELi institutsioonid pakuvad tööd ligikaudu 30 000 inimesele, lahkub aastas süsteemist kõigest mõnisada töötajat, kes lähevad pensionile või otsima uusi väljakutseid.
«Praegune olukord on absurdne. Me võtame tööle 25-30 aasta vanused inimesed, kellel on juba vähemalt mingi tõsine töökogemus ja siis kui nad on astunud kõik vajalikud sammud, avaneb neil võimalus pääseda kõrematele ametikohtadele 50 aastaselt või isegi veel hiljem,» kommenteeris Kallas, kelle hinnangul peaks Euroopa Liidu mootor värbama töötajaid paindlikumalt.
Igale liikmesmaale üks volinikukoht
Eesti endise valitsusjuhi hinnangul peaks igal euroliidu liikmesmaal olema üks volinikukoht. Ta hoiatas, et olukord, kus volinikke on vähem kui liikmesriike, võib viia «hullu süsteemini», kus olulist rolli hakkavad mängima eurokomisjoni peadirektorid. Kallas palus ette kujutada olukorda, kui Prantsusmaal ja Saksamaal poleks oma volinikku. Ta hoitas, et see viiks euroliidu täitevorgani peadirektorite politiseerimiseni, mis tekitaks organi sees kaks konkureerivat juhtkonda.
Kallas möönis, et suuremat komisjoni on kahtlemata raskem hallata, kuid olukorras, kus volinikke on vähem kui liikmersriike, tuleks komisjoni sees luua hierarhia. «Ma usun, et mingisugune hierarhia, kus asepresidentidel on tõesti koordineeriv roll teatavates sektorites on vajalik, [...] muidu on see tõesti raske.»
Suurimad saavutused
Kallas tõi oma ametiaja ühe suurima saavutusena välja Euroopa koolide süsteemi reformi, mis tagab laiaulatuslikuma juurdepääsu Euroopa haridusele, täiustab juhtimist ja annab ühenduse liikmesmaade koolidele võimaluse väljastada Euroopa kooli küpsustunnistus. Esimese katseprojektiga alustatakse järgmise aasta septembris Hollandi linnas Haagis asuvas keskkoolis.
Teiste saavutustena tõi Kallas välja euroliidu laienemise järel edukalt läbiviidud uue personali värbamise, mis esitas väljakutse euroliidu administratiivsele suutlikkusele. Lisaks sellele ka läbimurde läbipaistvuse suurendamisel ja rahandussfääri üldise olukorra paranemise.