L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Berliini muuseumisaar avaneb rahvale taas täies uhkuses

Liisi Poll
Berliini muuseumisaar avaneb rahvale taas täies uhkuses
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vana-Kreeka õpetlase Sokratese büst.
Vana-Kreeka õpetlase Sokratese büst. Foto: SIPA/Scanpix

Saksamaa kantsler Angela Merkel avas eile Berliinis Neues Museumi ehk Uue Muusemi. Esimest korda pärast Teist maailmasõda avati sel ÜRO kultuuripärandi hulka kuuluval muuseumisaarel on kõik viis osa.



«Lõpuks ometi on sõjajärgne aeg ka muuseumisaare jaoks lõppenud,» sai sel nädalal õnnelikult teatada muuseumi ehitust üle vaadanud Preisi Kultuurifondi juht Hermann Patzinger. Kuigi pidulik avamine kantsleri osalusel oli eile, pääseb rahvas hoonesse tänasest.



Teises maailmasõjas kõvasti kannatada saanud ja hiljem varemeis seisnud Neues Museumi tähteksponaadiks on ilmselt arvatavalt 3400 aasta vanune Egiptusest pärit Nofretete büst, mis saab endale lõpuks ometi väärika koha.



Kuigi Nofretete on kahtlemata rahvusvaheliselt tuntuim eksponaat, on see muuseumile valmistanud ka palju peavalu.



Üle 9000 eksponaadi


1913. aastast Saksamaal asuv ja üheks maailma iluetaloniks peetav büst saabus Berliini väidetavalt kahtlastel asjaoludel. Kairo väidab, et kuju Saksamaale toonud arheoloog Ludwig Borchardt pettis egiptlasi. Egiptuse antiikaarete eest vastutav ametnik Zahi Hawass on andnud Saksa meediale viimastel kuudel mitu intervjuud, kus lubab Nofretete tegeliku saatuse välja selgitada ja vajadusel kuju tagasi viia.



Eile ei lasknud sakslased end sellest aga häirida. Nofretete pole seal ka kaugeltki ainus ega vanim eksponaat, kirjutas uudisteagentuur AFP. Viimase au saab endale hoopis umbkaudu



700 000 aastat vana tulekivi. Lisaks on siin näiteks täielikult säilinud hammastega neandertali lapse kolju. Kokku on eksponaate üle 9000.



19. sajandi keskpaigast alates on selles muuseumis näidatud Egiptuse muuseumi ning esi- ja varaajaloo muuseumi kogusid. Aastakümneid Ida- ja Lääne-Berliinis eri muuseumides laiali olnud kogusid saab nüüd nähe ühes kohas.



Ülesehitust plaaniti varemgi


Neues Museumi plaaniti üles ehitada juba Ida-Saksa aegadel, kuid need jäid pooleli koos raudse eesriide langemisega. Nüüdse 212 miljonit eurot (3,3 miljardit krooni) maksma läinud muuseumi ülesehituse arhitektiks oli britt David Chipperfield, kes otsustas, et ei taasta 1843–1855 ehitatud klassitsistlikku hoonet sajaprotsendiliselt originaalitruult, vaid jätab sellele alles ajaga tekkinud haavad – täielikult purustatud muuseumi osad asendati moodsatega, alles jäid ka ajaga tekkinud ilma- ja sõjakahjustused, kirjutas ajakiri Der Spiegel.



Konservatiivsemate arhitektuurihuviliste silmis oli otsus muuseumi mitte täpselt taastada pühaduseteotus, kuid rahva huvi uue hoone vastu on suur. Kevadel, kui veel tühi, kuid juba valmis muuseumimaja inimestele nädalaks avati, oli uudistajaid koguni mitukümmend tuhat.



Neues Museum on üks Berliini muuseumisaare viiest muuseumist. Kogu saare ülesehitus pole selle valmimisega lõppenud – siiani on renoveeritud viiest muuseumihoonest kolm. Saneerimata on veel Pergamoni muuseum ja Vana Muuseum, aastaks 2015 peaks valmima uus sissepääsuhoone. Lõplikult peaks kogu kompleks valmis saama 2026. aastaks ja see maksab kokku 1,3 miljardit eurot (20,3 miljardit krooni), kirjutas ajaleht Berliner Morgenpost.



Muuseumisaar


•    Berliini kesklinnas asuva Spree saare põhjaosa.


•    Berliini muuseumimaastiku ajalooline tuumik ja ühtlasi üks maailma tähtsamaid muuseumikomplekse. 


•    Vähem kui ruutkilomeetril kujunes aastatel 1830–1930 kunstide tempel, mis esindab viie muuseumiga 6000 aastat kultuurilugu.


•    Sellesse kuuluvad Pergamoni muuseum, Vana Muuseum, Vana Rahvusgalerii, Bode-muuseum ja Uus Muuseum.


•    Ainulaadne ansambel kujutab moodsa muuseumidisaini rohkem kui sajandipikkust arengut.

Tagasi üles