Põhja-Karjala liider: koolis tuleb rootsi kõrvale võtta vene keel

Vene lipp. Foto: SCANPIX

Konkurentsivõime tõstmiseks tuleb Soome koolides parandada vene keele positsiooni, leiab Põhja-Karjala valdade liidu juht Pentti Hyttinen.

Hyttineni sõnul selgus Vene turistide hulgas läbi viidud küsitlustest, et Soome-sõitude populaarsuse kasvu pidurdab venekeelsete teenuste vähesus, vahendas

Helsingin Sanomat

.

Soome firmadega juhtunud arusaamatusi Venemaal põhjendatakse osaliselt aga puuduliku keeleoskuse ja suurriigi kultuuri mittetundmisega.

«Värav Venemaale on roostes ja aken udune. Ligikaudu iga viiekümnes soomlane oskab mingil määral vene keelt. Eriti üllatav on see, et olukord ei ole paranemas - pigem vastupidi,»

Hyttinen tõi välja statistika, mille järgi on gümnaasiumi lõpueksamiks vene keele valinud noorte arv vähenenud viimase 25 aasta jooksul kaks korda, kukkudes tuhandeni.

Suur osa vene keelt rääkivatest soomlastest on jõudmas pensioniikka ja seega aktiivsest tööelust eemaldumas ning uusi keeleoskajaid juurde ei tule.

Hyttinen leiab, et pole mõtet pöörata selga kaubanduslikele ja kultuurilistele võimalustele, mida võiks pakkuda 140 miljoni elanikuga naaberriik.

Valdade liidu juht arvab, et praegusele olukorrale mõeldes ja tulevikku silmas pidades tuleb parandada vene keele positsiooni koolides.

Ta pakub välja variandi, kus põhikooli 7. klassis pakutakse kohustuslikuks võõrkeeleks ehk B1- keeleks kas rootsi või vene keelt.

Soome haridussüsteemis algab võõrkeele ehk A1-keele õppimine üldiselt kolmandast klassist. Kuid on õpilasi, kes alustavad esimese võõrkeele õppimist juba esimeses klassis. Tavaliselt on tegemist inglise keelega.

Fakultatiivse teise võõrkeelega ehk A2-keelega alustatakse kas neljandas või viiendas klassis.
B2 on 7. kuni 9. klassini alustatav teine kohustuslik võõrkeel. B2 on samal ajal alustatav fakultatiivne võõrkeel. B3 on gümnaasiumis õpetatav teine fakultatiivne võõrkeel.

Hyttineni sõnul räägitakse suures osas valdades vene keelt juba praegu rohkem kui rootsi keelt.