Sahharovi preemia pälvisid Vene inimõiguslased

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal tööülesannete täitmise käigus tapetud ajakirjanike hulgas oli ka Tšetšeenias tegutsenud Natalja Estemirova, kes oli ka tuntud inimõiguslane.
Sel aastal tööülesannete täitmise käigus tapetud ajakirjanike hulgas oli ka Tšetšeenias tegutsenud Natalja Estemirova, kes oli ka tuntud inimõiguslane. Foto: Reuters / Scanpix

Tänavuse Sahharovi-nimelise maineka mõttevabaduse preemia pälvib Venemaa juhtiv inimõiguskeskus Memorial, teatas täna Euroopa Parlament. Auhind on pühendatud juulis julmalt mõrvatud aktivisti Natalja Estemirova mälestusele.


«Inimõigusi kaitsvatel inimestel peab olema eneseväljendusvabadus,» ütles Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek Strasbourgis võitjat välja kuulutades.

Auhinnasaajate seas on kolm Estemirova kolleegi - Ljudmilla Aleksejeva, Oleg Orlov ja Sergei Kovaljov.

Orlov on praegu rühmituse esimees, Aleksejeva ja Kovaljov on juba eakamad aktivistid, kes võitlesid inimõiguste eest ka nõukogude ajal.

Tšetšeenias aset leidvaid inimõigusrikkumisi häälekalt kritiseerinud Estemirova (50) leiti juulikuus pärast röövimist Tšetšeenia pealinnas Groznõis samal päeval mahalastuna naabervabariigist Inguššiast.

Estemirova oli ka 2006. aastal Moskvas mõrvatud uuriva ajakirjaniku Anna Politkovskaja lähedane liitlane.

Vene president Dmitri Medvedev kiitis Estemirovat pärast inimõiguslase hukkumist ebameeldiva tõe paljastamise eest, kui Moskva seisis silmitsi kasvava rahvusvahelise survega leida tema surma süüdlased.

Neid pole aga siiani leitud. Vene kohus käskis selle kuu alguses Memorialil tagasi võtta oma süüdistuse, mille kohaselt on Estemirova surma taga Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov.

Lisaks sellele pidid Memorial ja Orlov Kadõrovile tema au ja maine kahjustamise eest tasuma kahjutasu kokku 70 000 rubla (25 000 krooni).

Kui Memorial 1989. aastal asutati, oli Memoriali eesmärk jäädvustada nõukogude totalitaarse võimu ohvrite, eriti stalinlikus terroris elu kaotanud miljonite inimeste mälestust.

Kuid 1990ndatel puhkenud sõjad Tšetšeenias, kus Vene väed panid toime suuri rikkumisi, ajendasid organisatsiooni pöörama tähelepanu ka nüüdisaegsel Venemaal toimuvale.

«Võime täie kindlusega ja ilma võltstagasihoidlikkuseta kinnitada, et kui poleks olnud Memoriali, oleks ajakirjandus ja läbi selle ka rahvas teadnud palju vähem selle sõja kohta kui praegu,» seisab Memoriali koduleheküljel.

Memoriali põhieesmärk on nende sõnul otsida tuleviku huvides teed minevikku: «Mis selle ebamugava tõega peale hakatakse - kas ühiskond võtab selle omaks või lükkab tülgastusega tagasi -, on juba ajaloolise teekonna otsustada.»

Pärast Estemirova tapmist teatas Memorial, et on sunnitud nende liikmeid ähvardava vägivalla tõttu Tšetšeenias töö peatama.

Nõukogude teisitimõtleja ja muide ka Memoriali esimese juhi Andrei Sahharovi järgi nime saanud mõttevabaduse auhinda anti tänavu välja juba 22. korda.

Sellega kaasneb 50 000 euro (782 000 krooni) suurune preemia ning see antakse kätte 16. detsembril Strasbourgis.

Auhinna on varem teiste seas pälvinud ka Nelson Mandela ja ÜRO eksjuht Kofi Annan. Mullu omistati preemia Hiina dissidendile Hu Jiale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles