Biden kinnitas USA toetust Ida-Euroopale

Asepresident Joe Biden juhtis kõnes muuseas tähelepanu ka sellele, et võttis Ida-Euroopasse kaasa tütre ja tütretütre, et aidata neil kohapeal mõista selle piirkonna lugu.

FOTO: Reuters/ScanPix

USA seisab selle eest, et kõiki NATO liitlasi kaitstaks, kui neid on vaja kaitsta, ega ole naiivne Venemaa suhtes, tõotas asepresident Joe Biden eile Bukarestis.



Bideni Ida-Euroopa tuur viis ta kolme Washingtoni jaoks sellel suunal eriti sümboolsesse kohta – ta alustas Poolast ja lõpetas Tšehhis, mis on kõige otsesemalt seotud raketikilbi vaidlustega, ning pidas vahepeal oma tähtsaima kõne Rumeenias. Kui Euroopa idaosa on niigi üldiselt USA-meelsem kui selle maailmajao lääneosa, siis Rumeeniat peetakse omakorda Ida-Euroopa kõige Ameerika-lembesemaks maaks.



«Nagu president [Barack] Obama on öelnud, pole NATOs uusi ja vanu liikmeid, on vaid liikmed,» kinnitas Biden eile pärastlõunal Bukaresti ülikooli raamatukogus peetud kõnes. «Vastavalt [NATO alusleppe] artikkel 5-le on rünnak meist ühe vastu rünnak kõigi vastu.»



Tunnistas ühisosa Moskvaga


Ühendriikide asepresident meenutas, et 20. sajandil suutis NATO edukalt ära hoida reaalse ohu, mis tulenes Nõukogude Liidust. «Me oleme pühendunud selle tagamisele, et meie NATO liitlased on kaitstud, kui nad seda vajavad, tänu meie tähtsale artikkel 5st tulenevale kohustusele,» sõnas Biden.



Samas tunnistas Biden, et ameeriklased tõepoolest soovivad tugevdada suhteid Venemaaga. «On tõsi, et meil on ühiseid huve: ohtlike tuumamaterjalide turvamine, Afganistani stabiliseerimine, Iraanil tuumarelva omandamise takistamine,» märkis ta.



«Usume, et konstruktiivsem suhe Venemaaga tuleks kasuks kõigile,» lausus Biden. «Kuid me pole naiivsed.»



Korrates sisuliselt president Obama Moskva kõnes öeldut, lubas ta, et Washingtonile pole vastuvõetav 19. sajandi stiilis mõjusfääride jagamine, ning kaude Venemaale vastumeelsetele Gruusia ja Ukraina NATO-pürgimustele viidates lubas, et ameeriklased seisavad selle eest, et iseseisvad riigid saaksid langetada oma otsuseid välise sekkumiseta.



«Õnnistagu Jumal Ameerikat ja tema liitlasi. Ja hoidku Jumal meie vägesid, kes on ohtlikes kohtades,» lõpetas Biden idaeurooplaste muredele vastuseks peetud kõne tähelepanu juhtimisega USA põhilisele välispoliitilisele peavaluallikale –Afganistanile.



USA tähtsaim liitlane


Afganistaniga on seotud otseselt ka Bideni kõne kohavalik. Ehk nagu selgitas Atlantic Councili nimelise mõttekoja analüütik Damon Wilson: «Rumeenia on näidanud, et on kohal, kus ameeriklastel on teda kõige rohkem vaja.» Ehk siis Iraagis ja Afganistanis.



Seejuures oli Rumeenia ameeriklaste viimane liitlane, kes lahkus tänavu suvel Iraagist (eelviimane oli Suurbritannia ja eel-eelviimane Eesti).



Afganistanis teenib praegu umbes tuhat rumeenlast ning hoolimata sisepoliitilistest võngetest on Bukarest üks neid väheseid pealinnu, kes lubab seal väekontingenti veelgi suurendada. Muu hulgas on rumeenlastel pataljon ka Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis, kuhu enamik NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus teenivad riike keeldub oma sõdureid saatmast.



Juba hommikul Rumeenia riigipea Traian Băsescu kõrval Cotroceni presidendipalees rumeenlastele peetud kõnest pühendas Biden umbes kolmandiku Afganistanile.



«Ma tunnen end kohustatuna ütlema Rumeenia rahvale, kui on tänulik president Obama, olen mina ning on Ameerika rahvas Afganistanis teenivatele Rumeenia vägedele,» ütles Biden. Ta ei jätnud märkimata ka asjaolu, et Rumeenia kuulub (sarnaselt Eestiga – toim) nende väheste riikide hulka, kes on väed Afganistani saatnud, kehtestamata nende lahingus osalemisele piiranguid.

Tagasi üles