Asterix tähistab 50 aastat edukat vastupanu roomlastele

Ka Asterixi abil on võimalik ajalugu õpetada. Pildil igal võimalusel laulma kukkuv bard Cacofonix (vasakult), menhiriraidur Obelix ja väike vapper sõjamees Asterix. Foto: SCANPIX

Tuleval nädalal täitub 50 aastat sellest, kui Asterix alustas oma suure juhmivõitu kaaslase Obelixi ja teiste Armorica küla elanike seltsis siiani edukalt kestvat vastupanu roomlastele.

Tänu temale räägivad prantslased koguni Asterixi sündroomist – vajadusest astuda vastu ülejäänud maailma kultuuri pealetungile. Säilitab ju see mehike sarjas alati prantsuspärase eluviisi, isegi kui mõni naaber eelistab kollaboratsiooni roomlastega.

Mõnede teooriate kohaselt aitas see naljakavõitu joonisvanamees märkimisväärselt kaasa kindral Charles de Gaulle’i püüdlustele taastada prantslaste uhkus, mis Teises maailmasõjas kõvasti kannatada sai.

Peale ligi paari tuhande aasta taguste Rooma võõrvallutajate tõrjumise pistab Asterix tänapäeval edukalt rinda ka prantslastele tihti peavalu valmistava Ameerika kultuuri kangelastega. Ennekõike siis Miki-Hiirega.

Juba kaks kümnendit Pariisi lähedal tegutsev Parc Asterix on osutunud väärikaks rivaaliks Euroopa Disneylandile. Näiteks mullu käis kuulsa gallialase fiktiivset koduküla vaatamas 1,8 miljonit inimest.

Sestap valmistubki Prantsusmaa oma kangelase sünnipäeva igati suurejooneliselt tähistama. Näiteks juba möödunud nädalal avati Pariisis mälestustahvel maja küljes, kus see koomiks sündis.

Samas leidub ka kahtlejaid, kes väidavad, et 50-aastane Asterix pole sugugi enam nii tugev ja osav kui oma esimestel tegutsemisaastatel. Kriitikute sõnul pole Asterixi tembud juba ammu nii naljakad kui vanasti ning vähemalt koomiksi praegune autor – 1959. aastal sõbra Rene Goscinnyga selle karakteri loonud ja praegu 82-aastane Albert Uderzo – peaks mõõga nurka viskama.

Kõige äärmuslikuma suuna hinnangul hukkus tõeline Asterix juba 1977. aastal koos 51-aastaselt surnud Goscinnyga ning pärast seda ei oleks tohtinud ilmuda enam ühtki järge.

«Esimesed raamatud polnud enam nii head kui Goscinny ajal, kuid nüüd on nad hullemad,» leiab näiteks Benoit Cassel, koomiksitele pühendatud internetilehe Planete BD peatoimetaja. «Mina eelistaksin, kui jätkaksid teised kunstnikud, sest Prantsusmaal on palju noori ja andekaid, kes võiksid tõsta selle üles madalalt tasemelt, kuhu ta on jõudnud.»

Uderzo soovib aga enda kinnitusel siiski jätkata üksi ja on juba välja mõelnud uue raamatu süžee. Samas on ta valinud endale kaks järeltulijat – vennad Thierry ja Frederic Merbaki. «Näib, et minu stiil pole väga raske, ma loodan, et seda üle võtta pole keeruline,» ütles Uderzo. «Ainult aeg näitab.»

Asterix

•    Tegutseb aastal 50 pärast Kristust gallialaste külas, kes paneb vapralt vastu roomlastele.

•    Üks Asterixi koduküla põhilisi relvi on druiid Getafixi võlujook, mis annab üliinimliku jõu. Roomlased üritavad selle retsepti paljudes osades ära varastada.

•    Koomiksikangelane ilmus esimest korda välja 1959. aasta 29. oktoobril ajakirja Pilote veergudel.

•    Praeguseks on Asterixi koomiks ilmunud ka 33 raamatuna, mida on müüdud ühtekokku 325 eksemplari. Koomiksi 50. sünnipäevaks ilmub 34. raamat.

•    Asterixist on tehtud ka 11 filmi (kaheksa anima- ja kolm tavalist mängufilmi) ning arvutimänge, talle on pühendatud teemapark Pariisi lähedal.