/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/02/25/139470t1h757c.jpg)
Endine Eesti suursaadik Saksamaal Tiit Matsulevitš ütles, et Saksa kristlike demokraatide partei valitsemisprogrammis, mis avaldati enne sealseid parlamendivalimisi, on kirjas arvestus, et Eesti ühineb 2011. aastal eurotsooniga.
Matsulevitš: Merkeli partei programm arvestab Eesti liitumisega eurotsooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Et Eesti täidab Maastrichti kriteeriumi ja ühineb eurotsooniga on Merkeli partei valitsemisprogrammi välispoliitikaosas kirjas,» kinnitas Matsulevitš Kuku raadio välispoliitikasaates «Välismääraja».
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson avaldas arvamust, et Saksamaa uueks välisministriks saav liberaalide juht Guido Westerwelle on tuntud atlantist, kes väärtustab häid suhteid Ameerika Ühendriikidega.
Saatejuht Kadri Liik küsis, kas Saksamaa puhul on ka mõeldav sarnaselt USA-le, et kui opositsioonis olnud erakond võimule tuleb, võib üht-teist tema välispoliitika kohta järeldada partei eelmise võimul oldud perioodi põhjal ning kas on mõeldav, et poliitikat pääsevad uuesti tegema eelmise võimuperioodi ametikandjad.
Matsulevitš meenutas selle kohta 27. septembri õhtut, kui ta jälgis valimistulemuste selgumist kristlide demokraatide valimistelgis Berliinis, kuhu olid üles pandud suured ekraanid, mis näitasid teiste erakondade valimispidusid.
Kui tulemused olid selgunud, siis tuli liberaalide peol lavale nende esimees Guido Westerwelle ning tema paremal käel oli laval ka tolle erakonna endine esimees ja Saksamaa välisminister aastail 1974-1992 Hans-Dietrich Genscher, kes on sündinud 1927. aastal, kuid nägi välja igati kõbus ja heas vormis.
«Ja minu juurde tuli üks CDU liige ning ütles: vaata, Tiit, see on tegelikult meie tulevane välisminister!» rääkis Matsulevitš.
Mihkelson meenutas, et liberaalid nõuavad USA tuumarelvade väljaviimist Saksamaalt, kus peaks olema umbes 20 tuumalõhkepead.
Samas on Westerwelle rõhutanud vajadust vähendada Saksamaa energiasõltuvust Venemaast ning ilmselt loobub uus valitsus endise kantsleri sotsialist Gerhard Schröderi ajal vastu võetud plaanist 2020. aastaks kõik tuumaenergia jaamad riigis sulgeda.
Praegu annab tuumaenergia 23 protsenti Saksamaa elektrienergia vajadusest.