/nginx/o/2009/10/26/256932t1hc120.jpg)
Kõneldes tänasel Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumisel Kopenhaagenis toimuva ÜRO kliimakonverentsi ettevalmistustest rõhutas peaminister Andrus Ansip, et Eesti peab oluliseks tõhusa ja laiaulatusliku post-Kyoto kliimalepingu saavutamist.
Ansip: oluline on uus Kyoto-järgne kliimaleping
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna toimunud Põhjamaade ja Balti riikide peaministrite kohtumisel arutasid kaheksa riigi valitsusjuhid detsembris toimuvat ÜRO kliimakonverentsi ja hetkel regioonis ning maailmas valitsevat majandusolukorda, vahendas valitsuse pressiesindaja.
Samuti olid kõne all energiajulgeolekuga seotud küsimused.
«Uus rahvusvaheline kliimalepe on lisaks keskkonnakaitsele oluline ka majanduse elavdamise aspektist,» ütles Ansip ning tõstis esile, et seda tuleks näha võimalusena ökotõhusate tehnoloogiate kaudu anda uus tõuge majanduse jätkusuutlikuks kasvuks.
Valitsusjuhid käsitlesid regiooni majandusolukorda ning nentisid valdavalt, et olukord on paranemas. Samuti vahetasid peaministrid infot oma riikides rakendatud majanduse elavdamise meetmete tõhususe üle ja arutasid edasisi samme kriisist väljumise strateegiate osas.
Peaminister Ansip märkis, et Eesti on eelmise aasta sügisel alanud üleilmse kriisi järel uute oludega kiiresti kohanenud. Eesti valitsus on valitsussektori eelarvepositsiooni tänavu parandanud 19,1 miljardi krooni ehk 9 protsendi ulatuses SKPst. Samuti on Eesti valitsussektori võlakoormus üks väiksemaid nii regioonis kui ka Euroopa Liidus.
Ühtlasi tõstis Ansip esile, et kui Eesti suudab täita kõik Maastrichti kriteeriumid, eelkõige eelarvedefitsiidi kriteeriumi, on Eestis võimalik võtta euro kasutusele juba 2011. aastal.
«Euroalaga ühinemine loob Eestile parimad eeldused majanduse uueks kasvutsükliks,» ütles peaminister.
Energeetikateema arutelul märkis Ansip, et energiaühenduste rajamine regioonis ning ühise Põhja-Balti energiaturu loomine on jätkuvalt olulised sammud piirkonna energiajulgeoleku tagamisel.
NB8 koostööformaadis osalevad: Rootsi, Soome, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu. Kohtumine leiab aset samaaegselt Põhjamaade Nõukogu istungiga.
Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti sõnul on kokkuleppe saavutamiseks vaja Läänemere piirkonnal koostööd teha ning praegu on luubi all peamiselt leppega seonduvad finantsküsimused, vahendas Põhjamaade Nõukogu Eesti esinduse pressiesindaja.
Kaheksa riigi peaministrid rääkisid veel finantskriisist ja energiakoostööst. Nord Streami gaasijuhtmeprojektist Läänemeres Reinfeldti sõnul peaministrid ei rääkinud. Soome peaminister Matti Vanhanen tõdes, et kohtus eile Peterburis Venemaa esindajatega ja puudutas seal Nord Streami gaasijuhtme küsimust. Vanhaneni sõnul viiakse praegu läbi uuringuid, kuidas gaasijuhe puudutab Soome majandustsooni. Selle tulemused saabuvad kõige varemalt 5. novembril. Vanhanen märkis, et plaanitav gaasijuhe ei ole poliitiline küsimus, vaid sõltub uuringutest.