Karadžic boikotib ÜRO genotsiidiprotsessi

Foto: Reuters

Eile  algama pidanud protsess genotsiidis süüdistatava Radovan Karadžići üle katkestati pärast 15 minutit, kuna arvatav sõjaroimar puudus istungilt.

Bosnia serblaste endine president boikottis ÜRO Jugoslaavia sõjakuritegude tribunali Haagis peetud istungit, sest ta vajab enda sõnul selleks valmistumiseks veel umbes kaheksat kuud, kuna süüdistuse tõendusmaterjal ulatub miljoni leheküljeni. Kaitseadvokaadist keeldunud Karadžić kaitseb end protsessil ise talle esitatud süüdistuste vastu.

Kohtunikud teatasid seepeale, et protsessi algus lükkub täna pärastlõunasse, mil süüdistus oma avalausungi esitab. See leiab aset isegi siis, kui Karadžić otsustab ka täna istungile mitte ilmuda. Nii ilmselt juhtubki – Karadžićiga eile kohtunud juriidiline nõustaja Marco Sladojevic ütles, et tema klient ei lähe täna kohtusaali.

Ärritas tunnistajaid

See vihastab ilmselt veelgi eilseks bussiga Bosniast Haagi sõitnud sõjakuritegude ohvreid ja nende omakseid, kellest väike osa keeldus eile pärast istungi edasilükkamist ajutiselt kohtusaalist lahkumast. Üks naine ähvardas koguni näljastreiki alustada, teatas

AP

.

«Ootasime 15 aastat, reisisime 2000 kilomeetrit, et siia tulla, ja nüüd on protsess edasi lükatud!» ütles üks bosnia naine AFP-le.

«Oleme šokeeritud,» ütles kodusõja ajal serblaste poolt vangi pandud Admira Fazlic AP-le. «Radovan Karadžić naeruvääristab maailma ja õiglust. Ta teeb kõigi üle nalja.»

Haagi kohtu jaoks on tegemist tähtsaima õigusemõistmisega pärast seda, kui Serbia ekspresident Slobodan Milošević keset oma kohtuprotsessi 2006. aastal südameinfarkti tagajärjel suri.

Nüüd hoiatavad vaatlejad, et nii nagu venis ja venis Miloševići protsess, võib juhtuda ka Karadžići puhul, kui ta oma boikotti jätkab ja talle vastu tahtmist kaitseadvokaat määratakse.

64-aastasele Karadžićile on esitatud 11 süüdistust: kaks genotsiidis, ülejäänud sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes aastatel 1992–1995 väldanud Bosnia kodusõja ajal. Süüdimõistmisel ootab teda eluaegne vanglakaristus.

Süüdistus veresaunas

Genotsiidisüüdistused on seotud 8000 moslemi mehe ja poisi massimõrvaga Srebrenicas 1995. aastal ning teisel juhul Bosnia serblaste läbiviidud etnilise puhastusega riigis elavate bosniakkide ja horvaatide hulgas.

Karadžić unistas etniliselt puhtast Suur-Serbiast, mis oleks hõlmanud 60 protsenti Bosnia maa-alast. Süüdistuse kohaselt põhjustas ta Srebrenicas Euroopa ohvriterohkeima veresauna pärast Teist maailmasõda ning vastutab ka Sarajevo blokaadi eest, mis muutis Bosnia maalilise pealinna kolmeks ja pooleks aastaks tapaväljaks. Sõjas hukkus 100 000 inimest, kellest enamiku tapsid serblased.

Karadžić pingutas tõsiselt, et aastate vältel vahistamisest hoiduda, ehkki rõhutab, et on süüta. Enda sõnul leppis ta tollase USA rahusaadiku Richard Holbrooke’iga 1996. aastal kokku, et kui ta avalikust elust taganeb, saab ta puutumatuse süüdistuste eest.

Holbrooke eitab sellist tehingut ning ka ÜRO kohus on teatanud, et ei peaks seda siduvaks.

Karadžići asukoht oli teadmata enam kui 11 aastat. Mullu juulis vahistati ta viimaks Serbia pealinnas Belgradis, kus ta oli maskeerunud alternatiivmeditsiini ravijaks doktor Dragan Dabićiks. Sõjaroimar varjas end pudelipõhjapaksuste prilliklaaside, koheva valge habeme ja salkus hallide juuste taha.

ÜRO tahtis Karadžićit kohtu ette tuua koos tema sõjaväe ülema kindral Ratko Mladićiga, kuid too on endiselt redus. Peale tema otsib tribunal taga veel vaid üht isikut – Horvaatia serbia mässuliste liidrit Goran Hadžićit.