Bosnia ja Hertsegoviina serblased ülistavad endiselt oma kunagist juhti Radovan Karadžićit, lauldes tema auks rahvalaule ning kandes uhkusega tema näo ja nimega T-särke.
Bosnia serblaste jaoks on Karadžić kangelane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maailm võib Karadžići üle kohut mõista, kuid serbia rahva jaoks jääb ta alati kangelaseks. Meie jaoks ei saa temast kunagi sõjakurjategijat,» ütles Zoran Petrović, kes müüb Banja Lukas T-särke, kalendreid, nokkmütse ja teisi suveniire, mida ehivad Karadžići ja Ratko Mladići näopildid. «Karadžić ja Mladić on pidevalt nõutud. Nad müüvad endiselt hästi.»
Juhuslik tänavaküsitlus Bosnia serblaste seas näitab, et lääneriikides sõjaroimariks ja Euroopa Osama bin Ladeniks nimetatud Karadžić on oma rahvuskaaslaste seas endiselt hinnatud. Nende sõnul võlgnevad nad just talle tänu Republika Srpska ehk suuresti autonoomse Serbia omavalitsuse rajamise eest Bosnia ja Hertsegoviinas.
Serblased kuulutasid oma vabariigi Bosnias välja kodusõja alguses 1992. aastal ning Daytoni rahuleping kolm aastat hiljem kinnistas selle Bosnia osaks.
«Ta on Jumal. Nad võivad teda karistada, kuid meie jaoks jääb ta Republika Srpska isaks ja kangelaseks,» ütles 43-aastane töötu automehaanik Sretko.
Analüütikud hoiatavad, et Karadžići populaarsus rahva seas hakkab nüüd, mil kohtuprotsess on alanud, taas kasvama. «Karadžićist kujunes müüt. Tema populaarsus vähenes pisut aja möödudes, kuid nüüd suureneb see taas,» ütles sotsioloog Ivan Šijaković.
Aastaid ei tohtinud Bosnia meedias Karadžići nime mainida. Selle asemel jäädvustati ta rahvalauludes ja Republika Srpskas on raske viibida mõnel rahvakogunemisel, kus keegi ei kannaks Karadžići kujutisega T-särki.
««Meie rahvuskangelased ei saa olla sõjakurjategijad» on sõnum, mida serbia rahvale on meedias juba aastaid korrutatud,» märkis poliitikaanalüütik Tanja Topic. «Nad usuvad, et need, kes võitlesid «rahvuslike küsimuste» nimel, ei saanud midagi halba korda saata.»
Sotsioloogid kardavad, et Karadžići kohtuprotsess võib etniliselt lõhenenud riigis sõjajärgseid pingeid taas esile kutsuda. «Protsess halvendab [rahva omavahelisi] suhteid Bosnias. Pole hea mõte seda eetris kajastada,» ütles Šijaković.