Rootsi ajaloolase Gunnar Wetterbergi ettepaneku järgi peaksid Põhjamaad ühinema liitriigiks, kirjutab tänane Dagens Nyheter.
Rootsi ajaloolane pakkus välja Põhjamaade liitriigi idee
27. oktoober 2009, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liitriigi eeliste üle pole uurija sõnul mõtet vaielda. Sellest uuest «Kalmari unioonist» tekiks ligikaudu 25 miljoni inimese moodustatav superjõud.
Omaaegne Kalmari unioon eksisteeris aastatel 1397-1523. Selle moodustasid Taani, Norra ja Rootsi ning eelpoolmainitud kuningriikide valdustesse kuulunud Soome, Island ja Fääri saared.
Põhjala viie riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2006. aasta andmetel kokku 1,2 triljonit dollarit. Uus liit oleks maailma suuruselt kümnes majandus Kanada ja Hispaania järel ning kindlalt suurem Venemaast või Brasiiliast, rääkis Wetterberg.
«Kõik Põhjamaad saaksid pakkuda palju enamat, kui naaberriigid nende majandust toetaksid,» põhjendas uurija.
Põhjamaade uniooni moodustamine on muutunud lihtsamaks Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna tõttu, kuna seadusandlusi on ühtlustatud. Põhjamaade liit kaitseks paremini ühiseid huve ja oleks kaalukam tegija muu hulgas Euroopa Liidus, selgitas Wetterberg.
Ühise riigi moodustamine pole realistlik, kuid uurija arvates võiks kaaluda viie maa moodustava liitriigi loomist.
Pikemas perspektiivis oleks föderatsioon, mida juhiks kahekojaline senat.
Liitriigil oleks üks ühine riigipea. Wetterbergi arvates võiks see olla Taani kuninganna Margrethe II. Hiljem võiks selle koha rotatsiooni käigus hõivata mõne teise riigi esindaja. Ajaloolane tõi näiteks Malaisia, kus riigipea kohta jagavad vaheldumisi seitse sultanit.
Ühinenud liitriik kannaks hoolt keskvalitsuse tavapäraste ülesannete täitmisest, nagu välis- ja julgeolekupoliitika, majanduspoliitika põhijooned, seadusandluse põhivaldkonnad, sisseränne ja tööturupoliitika.
Wetterbergi sõnul on Põhjamaade eelmised liitumisplaanid mitmel korral nurjunud Rootsi soovi tõttu domineerida. Nüüd aga pole Rootsi enam nii üleolev kui varem, lisas ta.
Wetterberg tunnistab, et liitumisel võib saada probleemiks keeleküsimus. Tema ettepaneku järgi tuleks kõigis koolides õpetada lapsele paralleelselt emakeelega veel ühte Põhjamaades räägitavat keelt.
Margrethe II väljapakkumisel liitriigi peaks on ajalooline tagapõhi, kuna Kalmari uniooni tekkides 1389. aastal sai Taani ja Norra kuninganna Margrethe I ka Rootsi valitsejaks.
Rootsi ajalehed tsiteerivad Wetterberi ettepanekut elavalt. Näiteks 66 protsenti Svenska Dagbladeti lugejatest toetas liidu moodustamist.
Aftonbladeti lugejate arvates võiks Rootsi liituda eelkõige Norraga ja siis Taaniga. Ligikaudu iga kümnes inimene ei liituks mitte kellegagi.
Põhjamaade Nõukogu istub Stockholmis koos tänasest neljapäevani.