/nginx/o/2009/03/24/153011t1h06ab.jpg)
Tänases Rootsi ajalehes Dagens Nyheter ilmunud artiklis välja pakutud idee moodustada Põhjamaadest liitriik tekitas elava keskustelu Soome netiportaalides.
Idee Põhjamaade liitriigist tekitas Soome netiportaalides elevust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülekaalus on uniooni pooldajad, mitmed toetajad on nõus Põhjamaade liitriigiga ja soovitavad Soomel lahkuda kiiresti Euroopa Liidust.
Liitriigi vastastes kommentaarides tuuakse välja näiteks Rootsi immigratsioonipoliitika ja seoses sellega riiki tulevad võõrad religioonid. Ka on inimesed küllastunud ELiga kaasnenud bürokraatiast ja pelgavad, et liitriik toob seda veelgi juurde.
YLE-s ilmunud vastava uudise kommentaarinurgas kirjutab «Esko», et juba Gustav Vaasa sai aru, et kõiki Põhjamaid hõlmav riik ei toimi. Igasuguste liitude puhul tuleb pidada meeles, et lõpuks tõstavad pead natsionalism ja oligarhia ning see on lõpu alguseks igasugustele liitudele. Soomlased said sellest aru alles 1917. aastal ja unustasid taas ära 1995. aastal.
Spordisõber «Urheilufani» leiab, et liitumine oleks Soome jaoks tore, sest siis tekis võimalus jõuda jalgpalli MM-võistlustele. Jäähokiliiga oleks eriti tugev ja koondis vapustav.
«Koostöö on jõud» (Yhteistyö on voimaa) kirjutab, et toetab küll Põhjamaade omavahelist tihedamat koostööd, kuid samas iga riigi iseseisvust. «Koostöö peaks sujuma pika ühise ajaloolise tausta ja peaaegu sarnase kultuuri tõttu päris hästi. Kuid oma keelest ja igale riigile omastest joonest pole vaja loobuda.»
«Teine variant» (Toinen vaihtoehto) kirjutab, et loome pigem Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Venemaaga taas Nõukogude Liidu.
«Taru» leiab, et Euroopa Liit on Soomelt iseseisvuse osaliselt juba ära võtnud, liitriigi moodustamine viiks ka selle ülejäänud osa. «Keeleküsimuses jääksime ripakile, kuna soome keel on rootsi, norra ja taani keelega võrreldes nii erinev ja vaevalt et mõni maa oleks nõus seda õppima hakkama, vaid põhirõhk oleks rootsi keelel.»
«Soome Suureks» avaldab ideele toetust ja väljendab lootust, et tema suvekodu hakkab asuma Gröönimaal, Kanadast saab naaberriik ja Soome saab oma kasutusse põhjaalade naftamaardlaid.
«Ettevõtja» (Yrittäjä) kirjutab, et pigem põhjamaine liitriik kui praegune euroopalik liivakast, kus suured otsustavad ja väiksed peavad olema alandlikud.
«Rumalaid petetakse» (tyhmiä huijataan) arvab, et Norra, Taani ja Rootsi mängiksid kindlasti kokku ja Soomest saaks taas uus rämpsu mahapanekukoht ning riik paks selle eest koguni raha maksma.
Liitriiki pooldav «Dan the Man» kirjutab, et Soome ajaloole tagasi vaadates hakkab silma, et demokraatia, piirkondlikud haldussüsteemid, seadusandlus jne meenutavad rohkem põhjamaiseid tavasid kui Baltimaade süsteeme, rääkimata Venemaa omadest.
Iltalehti kommentaarides kirjutas «Nimetu», et aitab Brüsseli kepphobuks olemisest ja Põhjamaad saaksid oma vajadusi viia paremini ellu üheskoos. Praegu peab aga neelama direktiive, mis Põhjamaades ei tööta ega sobi soomlaste eluviisiga.