Euroopa Komisjon avaldas täna vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemalise Eurobaromeetri uuringu, mille kohaselt peab 73 protsenti eurooplastest vaesust oma riigis laialt levinud probleemiks.
73 protsenti eurooplastest peab vaesust laialt levinud probleemiks
27. oktoober 2009, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
89 protsenti vastanutest peab vajalikuks, et nende valitsus probleemi lahendamiseks kiiresti samme astuks, vahendas Euroopa Komisjoni pressiteade.
«Tulemused näitavad, et eurooplased on vägagi teadlikud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemist ja tahavad näha, et selle suhtes rohkem abinõusid võetaks,» ütles Euroopa Komisjoni sotsiaalküsimuste volinik Vladimír Špidla. «2010. aastal tähistatav vaesusvastase võitluse Euroopa aasta annab meile hea võimaluse tuua see teema tähelepanu keskmesse kogu Euroopas.»
Allpool vaesuspiiri elab ligi 80 miljonit inimest ehk 16 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust.
Samuti nagu eurooplased keskmiselt – 73 protsenti – peavad ka Eesti inimesed vaesust oma riigis laialtlevinud probleemiks. Keskmiselt 89 protsenti eurooplastest hindab vajalikuks kiireid valitsusepoolseid samme probleemi leevendamiseks. Ehkki Euroopa Liitu ei peeta peamiseks vastutajaks vaesusevastases võitluses, peab kolmveerand vastanutest ELi rolli siiski oluliseks või väga oluliseks.
Vaesuse «ühiskondlike» põhjustena nimetatakse enim töötuse kõrget taset (52 protsenti) ja ebapiisavat palka (49 protsenti), samuti ebapiisavaid sotsiaalhüvitisi ja pensione (29 protsenti) ning inimväärse eluaseme liigset maksumust (26 protsenti). Vaesuse «isiklike» põhjustena tuuakse aga enim välja hariduse, väljaõppe või oskuste puudumist (37 protsenti), samuti «päritavat» vaesust (25 protsenti) ja sõltuvust (23 protsenti).
Rohkem kui pooled eurooplased (56 protsenti) usuvad, et suurimas vaesuseohus on töötud, 41 protsenti on seisukohal, et enim ohustab see eakaid inimesi, 31 protsenti aga nimetab madala haridus- või väljaõppetaseme või väheste oskustega inimesi.
Peaaegu üheksa igast kümnest eurooplasest (87 protsenti) usub, et vaesus on takistuseks juurdepääsul inimväärsele eluasemele, kümnest kaheksa leiab, et vaesus piirab juurdepääsu kõrgharidusele ja täiskasvanuõppele, ning 74 protsenti arvab, et see halvendab töö leidmise võimalusi. Suurem osa eurooplasi (60 protsenti) arvab, et see mõjutab ka juurdepääsu korralikule põhiharidusele, ning 54 protsenti on seisukohal, et vaesus piirab võimet säilitada oma sõprade ja tuttavate võrku.
Eurobaromeetri küsitlus toimus 28. augustist 17. septembrini 2009. Kokku küsitleti otseintervjuudel ligikaudu 27 000 kodanikku kõikidest ELi liikmesriikidest, vastajad valiti juhusliku valiku teel.