/nginx/o/2013/09/06/2326611t1h0084.jpg)
Aastakümneid võeti Kanadas indiaanilapsi vägivaldselt perede juurest ära ning viidi erikoolidesse, kus neid ahistati nii seksuaalselt kui vaimselt. Nüüd vabandab Kanada valitsus 1874. aastal alguse saanud korra koleduste pärast.
Kanada vabandab põliselanike ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meile anti numbrid. See oligi kogu meie nimi. Me ei rääkinud nende keelt ja meil ei lubatud enda oma rääkida,» rääkis ajalehele Los Angeles Times indiaani päritolu Thomas Louttit, kes käis kaheksa aastat spetsiaalselt põlishõimude tsiviliseerimiseks ja ristiusustamiseks mõeldud internaatkoolis.
Louttiti ahistati seksuaalselt nagu ka mitmeid teisi õpilasi. «Sa unustad, kuidas nutta, kuidas näidata oma tundeid,» kirjeldas ta toimunud õudusi.
Nüüd, 12 aastat pärast seda, kui viimane seesugune kool on uksed sulgenud, palub Kanada andestust kümnetelt tuhandetelt õpilastelt ja nende järeltulijailt.
Peaminister Stephen Harper esitab vabanduse täna osana kohtuotsusest, millega moodustati kannatanutele ka umbes 19 miljardi Eesti krooni suurune kompensatsioonifond.
19. sajandi lõpupoolel alguse saanud koolisüsteem tähendas, et kokku 150 000 pärismaalaste last viidi väevõimuga internaatkoolidesse, mida valitsuse ülesandel pidasid kristlikud kirikud.
Eesmärgiks oli laste vägivaldne integreerimine ühiskonda. Umbes 80 000 elusolevat endist õpilast süüdistasid ahistamises koolijuhte ja õpetajaid, kes võtsid neilt kultuuri ja keele.
«See oli kultuuriline genotsiid,» kirjeldas uudisteagentuurile AFP olukorda samuti ühe samasuguse kooli lõpetanud Ted Quewezance, kes ühtlasi juhib internaatkoolis toimunu üle elanuid ühendavat riiklikku seltsi.
«Meie eesmärk on jätkata, kuni Kanadas pole järel enam ühtki indiaanlast, kes pole assimileeritud... ja pole mingit indiaaniküsimust,» kirjutas 1920. aastal indiaaniküsimusega tegelenud ametnik Duncan Campbell Scott.
Viimane selline internaatkool suleti 1996. aastal. Koolidega seotud erinevad kirikud on juba aastaid osalenud kohtuprotsessides ja esitanud ka omi vabandusi.
Kirikuametnik Jamie Scotti sõnul polnud kõik koolides töötanud sugugi koletised. «Nad tundsid, et on kutsutud aitama inimesi, kes olid marginaliseeritud,» kirjeldas Scott loo teist poolt Los Angeles Timesile.
Üle kogu Kanada on põliselanikud Ottawalt ametlikku vabandust oodanud juba aastakümneid.
Austraalia valitsus palus aborigeenidelt andestust
Austraalia vasaktsentristlik peaminister Kevin Rudd esines oma riigi parlamendis ametliku vabandusega põliselanikega käitumise eest selle aasta 13. veebruaril.
«Me palume vabandust varastatud põlvkondade, nende järeltulijate ja perekondade valu ning kannatuste pärast. Me palume vabandust emadelt ja isadelt, vendadelt ja õdedelt perekondade ning kogukondade lõhkumise pärast.
Me palume vabandust uhkete inimeste ja uhke kultuuri ebaväärika kohtlemise ja alavääristamise pärast,» kõneles Rudd.
Pöördumine puudutas eeskätt neid aborigeene, kes lapsena sunniviisiliselt vanemate käest ära võeti ehk nn varastatud põlvkondi.
Eelmine konservatiivne valitsus, mida juhtis John Howard, keeldus ametlikust vabandamisest.
Austraalia kõik kuus osariiki olid põliselanike ees ametlikult vabandanud juba varem ning mitmel pool on eraldatud kannatajatele ka suuri valurahasid.
Aborigeenid said Austraalias teiste kodanikega võrdsed õigused alles 1967. aastal toimunud rahvareferendumiga, millele eelnevalt olid põliselanikud seaduse järgi klassifitseeritud vaid osaks riigi «floorast ja faunast».
Austraalias elab 21 miljonit inimest, kellest kaks protsenti ehk
420 000 inimest on aborigeenid. (PM)