Teadlaste hinnangul seisneb probleem selles, et lääneriikide inimesed on individualistlikumad ja mõtlevad rohkem «minale», samas kui ida on kollektivistlikum ja seal on tähtsam «meie».
Uurimisrühma juhtinud psühholoog Joan Chiao märkis, et kollektivistlikumates kultuurides väärtustavad inimesed rohkem ühiskondlikku harmooniat kui iseennast ning toetavad käitumismudeleid, mis suurendavad grupisisest kooskõla ja vastastikust sõltuvust.
Väga individualistlikes kultuurides nagu USA ja Lääne-Euroopa oma väärtustatakse pigem ainukordsust kui harmooniat, pigem väljendusvabadust kui kokkuleppele jõudmist ning seda, et inimene määratleks end pigem omapärase ja grupist erinevana.
Depressiooni tekkel mängivad rolli nii geneetiline sättumus kui ka keskkond. Ning seetõttu võib Chiao sõnul kollektivistlikus ühiskonnas esineda depressiooni harvemini ka neil inimestel, kel on selleks geneetiline eelsoodumus.
Uuringu tarbeks koguti materjali 29 Ida- ja Lääne-Euroopa, Lõuna-Afrika, Lõuna- ja Ida-Aasia ning Lõuna-Ameerika riigist. Northwesterni teadlased uurisid serotoniini transportivat geeni, millel on kaks variant: lühike alleel ja pikk alleel. Lühikese alleeliga inimestel on geneetiline eelsoodumus depressiooni tekkeks.
Varasemad teadustööd on näidanud, et Ida-Aasia inimeste seas esineb ebaproportsionaalselt palju lühikese alleeliga inimesi. Seda kinnitasid ka Northwesterni teadlaste kogutud andmed, millega paralleelselt leidsid nad tõestusmaterjali ka väite kohta, et ida-aasialased on kollektivistlikumad. Uuring näitas, et Ida-Aasia kollektivistliku kultuuriga riikides, kus ligi 80 protsendil inimestest on eelsoodumus depressioonile, esineb seda haigust märksa harvemini kui individualistlikumates piirkondades nagu Lääne-Euroopa ja USA.