Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2329341t1ha4af.jpg)
Terrorismihirmus Rootsi proovib jalga totalitaarse reiimi kingi parlament asub hääletama seaduse üle, mis toob meelde endise Ida-Saksamaa.
«See eelnõu tundub nagu miski, mis on leiutatud Saudi Araabias või Hiinas,» teatas Googlei kontserni esindaja Peter Fleischer. «Lääne demokraatias ei ole millelegi sellisele kohta.»
Kui praegu võivad Rootsi võimud jälitada vaid neid kõnesid ja andmevahetusi, mille puhul on kuriteokahtlus, siis uue seaduse kohaselt satuvad jälgimise alla kõik SMSid, infovahetus portaalis Facebook, isiklikud ja vähem isiklikud e-kirjad kõik, mis vähegi läbi välisserverite liigub.
Kuna aga mitmed Skandinaavia telekommunikatsiooniettevõtted suunavad oma kõned läbi naaberriikide, ei kaota oma privaatsust üksnes Rootsi inimesed, vaid kõik, kelle kõned ja internetisuhtlus sealsete serverite ja kõnekeskuste kaudu liigub.
Ja kuigi pressivabadus ning iga inimese privaatsus on Rootsis seni pühad olnud, on riigi suurimal päevalehel Dagens Nyheteril alust võrrelda uut seadust Ida-Saksamaa salapolitsei Stasi tegevusega. Nii teataski Googleit esindav Fleischer, et seaduse jõustumisel ei paiguta nad Rootsi mitte kunagi ühtegi oma serverit.
Suurimad protesteerijad on aga riigi blogijad ja interneti suhtluskeskkonnad. Näiteks üle 5000 liikmega Facebooki Rootsi kommuun on asunud aktiivselt mõjutama erakondade nooremaid liikmeid parlamendis mässu tõstma. Seda vaatamata asjaolule, et riikliku raadioluure agentuuri FRA väitel hakatakse kontrolli tegema märksõnade põhjal ja kellegi isiklikku ellu riik ei sekku, vahendas Briti ajaleht The Times.
Siiski, Rootsi julgeolekuteenistuse endine pealik Anders Eriksson teatas, et valitsus saab liiga vabad käed informatsiooni otsimiseks ning võimude heatahtlikkust usaldatakse sellise seadusega liiast. Viimast kardavad ka ajakirjanikud, kes uue seaduse valguses oma allikaid enam kaitsta ei saa.
«Ei kujuta ette, et see seadus võiks vastata Euroopa inimõiguste konventsiooni nõuetele,» rääkis inimõiguste kaitse organisatsiooni Privacy International esindaja David Banisar.
Talle oponeeris Rootsi kaitseminister Sten Tolgfors, kelle teatel kaitseb seadus välismissioonidel viibivaid Rootsi sõdureid.
Kuigi Rootsi parlament pidi seaduse üle hääletama juba eile, saatsid poliitikud eelnõu tagasi parlamendi kaitsekomiteesse, nõudes selle ülevaatamist.
Vaid mõnehäälelist enamust omava koalitsiooni seast peab leiduma vähemalt neli skeptikut, kes seadusele «ei» ütleksid. Seniste andmete järgi on nad ka olemas ning vaatamata teisipäeva varaste hommikutundideni kestnud koosolekutele ei suutnud valitsusjuht Fredrik Reinfeldt neid ümber veenda.
«Jälgimissüsteemi ärahoidmine on olulisem kui minu poliitiline karjäär,» teatas valitsuspartei Mõõdukate liige Karl Sigfrid teisipäeval.
Kui seaduse poolt hääletajaid on aga piisavalt, hakkab Rootsi luure jälgima kõiki sealseid kõnekeskusi läbivaid kõnesid ja servereid läbivaid andmeid juba järgmise aasta algusest.