ÜRO Julgeolekunõukogu hääletas ühehäälselt resolutsiooni poolt, mis klassifitseerib vägistamise sõjarelvana, tunnistades selle hukutavaid tagajärgi konfliktitsoonide tsiviilkogukondadele.
ÜRO klassifitseerib vägistamise sõjataktikana
Dokumendis kirjeldatakse seksuaalvägivalla teadlikku kasutamist sõjatandritel kui ohtu rahvusvaheliseke julgeolekule, sest see võib märgatavalt halvendada relvakonfliktide olukorda ning takistada rahu ja julgeoleku taastamist, vahendas BBC News.
Sihipärases ja massilises vägistamises näevad eksperdid ühte sõjataktikat, mille eesmärgiks on alandada, hirmutada, laiali ajada ja ümber asustada terveid kogukondi või etnilisi gruppe ning kehtestada nende üle oma ülemvõimu.
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon tõdes arutelu käigus, et naiste vastu suunatud vägivald on mõnedes konfliktist taastuvates ühiskondades võtnud lausa «sõnulseletamatud mõõtmed».
Tema sõnul tuleb «vaiksele sõjale naiste ja tüdrukute vastu» reageerida riiklikul tasemel ning valitsused peavad selleks looma laiahaardelisi strateegiaid, samas kui ÜRO aitaks kasvatada üleüldist võimekust ning pakuks riikidele ja tsiviilühiskondadele oma tuge.
USA riigisekretär Condoleezza Rice märkis, et seksuaalvägivald ei mõjuta ainult naiste tervist ja turvalisust, vaid ka nende rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust, millest on nüüd maailmas aru saadud.
BBC korrespondendi sõnul väljendasid läbirääkimistel resolutsiooni üle reservatsioone Hiina RV, Venemaa, Indoneesia ja Vietnam. Nende riikide esindajad kahtlesid, kas vägistamine on ikka küsimus, mida peaks käsitletama ÜRO Julgeolekunõukogus.
USA eestvedamisel algatatud resolutsioon sai lõpuks siiski kõigi 15 nõukogu liikme toetushääle. Inimõiguslased nimetasid otsust ajalooliseks.
Massilise seksuaalvägivalla sihipärasest rakendamisest on saadud tõendeid muu hulgas endisest Jugoslaaviast, Sudaanist, Kongo Demokraatlikust Vabariigist, Rwandast ja Libeeriast.