Skip to footer
Saada vihje

Õrna hingega sõjapealik eitab süüd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust ootav Kongo sõjapealik Thomas Lubanga Dyilo viis aastat tagasi oma toonase tugiala Ituri provintsi keskuses Bunias.

Kaks aastat tagasi, kui seadusesilmad eskortisid Kongo sõjapealiku Thomas Lubanga lennukisse, mis ta Haagi, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette lennutas, valas mees kibedaid pisaraid – maha jäid kõik tema värvatud lapssõdurid.

Nüüd on Lubanga esimene inimene, keda pärast pikka uurimist ootab astumine kohtu ette, mis kuus aastat tagasi genotsiidi, inimsusvastaste ja sõjakuritegude üle õigusemõistmiseks loodi. Või siis ka mitte, sest prokuratuur olevat kohtunike sõnul varjanud kaitsjate eest olulisi asitõendeid ning seega on häiritud õiglane kohtumõistmine.



Rikkuste ümberjagaja



Kui aga kohtunikud otsustavadki nii ja mees vabadusse pääseb, tekib olukord, kus Lubanga kibedaid pisaraid hakkavad valama hoopis tema ohvrid. Nimelt teatas tunnistajaiks kutsutud ohvrite advokaat



Catherine Bapita Buyangandu, et Ituri provintsi ja Kongo patriootide liikumise UPC juht Lubanga on omade seas siiani sangar. Ja kannatama pidanud sangari eest makstakse kätte – vähemasti nii toimib see kodusõjas vaevelnud Aafrika riigis.



Selles samas Aafrika riigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis juhtis praegu 47-aastane sõjapealik 1998. aastal alanud ja viis aastat kestnud kodusõda, nüüdseks on hukkunud hinnanguliselt 5,4 miljonit inimest, enamik neist nälga ja haigustesse. Neist pool tuhat lahkus aga siit ilmast kiiremini – nende hukkamises süüdistatakse just Lubangat.



Kohalikus Kisangani ülikoolis psühholoogiks õppinud mees ei tahtnud oma kaitsjate sõnul tegelikult kellelegi halba, sest tema olevat võidelnud ei millegi muu kui etnilise konflikti lõpetamise nimel. Mehe hinnangul karistab rahvusvaheline üldsus teda selle eest, et keeldus kaevandustesse välisettevõtteid lubamast.



Nimelt on Kongo DV tuntud oma kullarikkuse poolest ning UPC, mille Lubanga mõned päevad enne vahistamist parteiks registreerida jõudis, oli üks kuuest armeest, mis soovis väärismetallirikkas Ituri piirkonnas kontrolli haarata.



Kaitsjate sõnul on Kongo DV rikas, kuid rahvas vaene ja Lubanga «kuritegu» seisnevat selles, et ta tahtis riigi rikkuse sealsetele elanikele anda. Kohalikud poolehoidjad ja advokaadid on Lubangat nimetanud koguni Kongo Nelson Mandelaks.



Kullahimulise härra teod teeb aga iseäranis võikaks asjaolu, et oma nn Kongo vabastusarmeesse värbas ta alaealisi, kes sageli olid vaevu kümneaastased. Need, kelle kätte püssi ei usaldatud, rakendati tööle käskjalgade või kokkadena. Tütarlapsed värvati üldjuhul «sõdurite naisteks» ehk rakendati seksuaalsesse ikkesse.



Röövis ja värbas noorukeid



ÜRO Kongo missiooni raadio Okapi andmeil oli värbamine lihtne – Lubanga kehtestas seaduse, et iga pere peab vabastusarmee toetuseks annetama kas raha, ühe lehma või lapse. Et enamik Kongo elanikke vireleb vaesuses, siis armee finantseerimine või toitmine polnud tõenäoline ja ohvriteks toodi lapsed. Ühinemine n-ö vabastusarmeega pakkus aga noortele sõduritele nii võimu, toitu kui staatust.



Süüdistajate sõnul laste värbamist ega nn annetamist ei toimunud, vaid kooliteel olevad noored lihtsalt rööviti ja sunniti võitlema Lubanga vastastega. Neid õpetati marssima, tervitama, püssi laskma ning saadeti siis võitlusesse, sageli marihuaanaga uimastatult. Käsk oli tappa kõik – nii mehed, naised kui ka lapsed.



Pikakasvuline ja hea suhtlejana tuntud Lubanga sattus aga suuremasse rahvusvahelisse huviorbiiti sugugi mitte lapssõdurite värbamise tõttu, vaid pärast üheksa Bangladeshi rahuvalvaja mõrva tellimist. Ärritunud ÜRO hukkas puhkenud rahutustes seepeale 60 kahtlusalust ja vahistas kolm sõjapealikku, nende seas ka Lubanga.



5 fakti



•     Esialgu hoiti Thomas Lubangat vahi all kohalikus luksushotellis.


•     Kinnipeetav Lubanga ise on rõhutanud, et kohut peab mõistma tegude põhjal ning neid, kes on sooritanud genotsiidi või massimõrvu, peab karistama.


•     Prokuratuur on mehe kaitsjate eest varjanud üle 200 olulise tõendusmaterjali.


•     Lubanga on esimene inimene, kelle üle Rahvusvaheline Kriminaalkohus kohut mõistab.


•     Kongo Nelson Mandelaks kutsutud sõjapealik on hariduselt psühholoog ning ta armastas end ümbritseda alaealiste ihukaitsjatega.

Kommentaarid
Tagasi üles