Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2332577t1ha64e.jpg)
Enne raadiot oli merehädaliste lootus abile ahtake: ühendust sai võtta vaid laevadega läheduses ning sedagi tulede, rakettide ja lippudega. Kui aga keset tihedat udu või avamerd laeva vett hakkas tulema, oli enamiku esimene kommunikatsioon taeva poole.
Eile võisid need inimesed üle maailma, kes võlgnevad oma elu kolmetähelisele morsekoodile, tähistada saja aasta möödumist SOS-signaali kasutuselevõtust.
Erinevalt palju levinud versioonidest, nagu «Päästke meie hinged» («Save Our Souls»), «Päästke meie meremehed»(«Save Our Sailors») või «Päästke surmast» («Spasite ot smerti»), ei tähenda SOS tegelikult mitte midagi.
Tegu on kõige lihtsama ja selgemini mõistetava kolmetähelise kombinatsiooniga, mis on ühtmoodi arusaadav igas keeles. Vaid kreeka keeles on tal oma tähendus kääne sõnast «päästma».
Esimesena võttis SOS-signaali 1905. aastal kasutusele Saksamaa valitsus. Pärast kolme aasta pikkust testimist ning mitmete laevade hukku teiste, ebatäpsete signaalide pärast, kinnitati SOS 1. juulil 1908 Rahvusvahelise raadiotelegraafia konventsiooniga ametlikuks hädakutseks.
Väidetavalt oli esimene laev, kes SOSi appikutseks kasutas, briti ettevõtte Cunard liinilaev Slavonia. Tänu tollal veel uuele signaalile ei hukkunud ükski pardal viibinutest.
Sama õnnelikult ei lõppenud aga teatavasti Titanicu teekond. Nimelt saatsid sealsed sidemehed kindluse mõttes välja mõlemad nii uue SOS-signaali kui varasema CQD. Et seda eirasid esmalt nii merekommunikatsiooni ettevõtte Marconi operaatorid kui ka läheduses viibivad laevad, kes arvasid, et Titanicul on pidu, tuli päästjaid liialt kaua oodata.
Erinevate raadioajaloo teoste põhjal oli just Titanicu hukkumine pöördepunktiks SOSi edul. Vaid Suurbritannias jäi appikutse CQD veel mõneks aastaks püsima.
Nüüd, sada aastat hiljem, on SOS ühes morsega oma praktilise tähtsuse kaotanud. Uueks enamlevinud rahvusvaheliseks hädakutsungiks on «Mayday, mayday, mayday», mille jaoks on VHF-raadiote süsteemis loodud eraldi merehädalistele mõeldud kanal, mis kannab numbrit 16. Võimalusel kasutatakse ka mobiilsidet või signaalrakette ja märgutuld.
Ometigi rõhutab näiteks Suurbritannia rannavalve esindaja Andrew Mahood, et morset ega SOSi ei tohiks alahinnata olukordades, kus raadiot kasutada ei saa ning ainus võimalus endast märku anda on näiteks koputada.
Enamasti on aga morse ja selle pärand SOS tänapäeval pärusmaaks amatöörraadiote huvilistele. Ja popmuusikutele. 1970ndatel põimisid hädakutsungi oma muusikasse Abba ja ansambel Police, vaid kaks aastat tagasi lauljatar Rihanna.
Terve sajandi jooksul on SOS lisaks meremeestele aidanud päästa ka teisi, olles lühendiks mitmete heategevuslike organisatsioonide, nagu näiteks Sumatra Orangutangide Selts ja Toetage Meie Sõdureid (Support Our Soldiers), nimedele.
SOS popmuusikas
1975. aastal tõi SOSi samanimelise lauluga muusikasse ansambel Abba, kes laulis: «So when youre near me, darling cant you hear me, SOS» («Kui sa oled mu lähedal, kallis, kas sa kuuled mind, SOS!»).
1979. aastal laulis Police laulus «Message in a Bottle»: «Ill send an SOS to the world» («Ma saadan maailmale SOS-signaali»).
2006. aastal andis rnb stiili viljelev pop-artist Rihanna välja singli «SOS (Rescue me)», kus laulis: «S.O.S. please someone help me» («S.O.S., palun keegi aidake mind»).
2007. aastal laulis Ameerika bänd Jonas Brothers: «Oohh This is an S.O.S.» («Oohh, see on SOS»).
----------------------------------------------------
Hiigeltrahv valehäire eest
Hädakutsungi Mayday mõtles 1923. aastal välja Frederick Stanley Mockford, Londoni Croydoni lennujaama töötaja, kel paluti leida sõna, mis väljendaks ohtu ja oleks kergesti mõistetav kõigile pilootidele ja lennujuhtidele.
Et suurem osa lennuliiklusest toimus tol ajal Croydoni ja Pariisi Le Bourget lennujaama vahel, pakkus Mockford välja Mayday prantsusekeelsest väljendist «Maider» («mind aitama»).
Mayday on võrdne SOSi ja telefonikõnega päästeametisse, mistõttu sellele järgneb tavaliselt nii helikopterite kui rannavalve päästepaatide välja saatmine.
Et päästeoperatsioonid on kulukad ja ohtlikud ka päästjatele, on Mayday valekutsung mitmes riigis kriminaalkorras karistatav. Näiteks USAs päädib rannavalve narrimine kuni kuue-aastase vangistuse ja 250 000 dollarise (2,5 miljonit kroonise) trahviga. (PM)