Euroopa Ülemkogul kaalutakse ELi presidendikandidaate

Foto: Repro

Eile Brüsselisse kogunenud Euroopa Liidu riigijuhid arutavad tänasel tippkohtumisel võimalikke kandidaate Lissaboni leppega loodavatele uutele ametikohtadele ning üritavad leida lahendust erimeelsustele kliimamuutuse vallas.

Üleeile Pariisis Saksa kantsleri Angela Merkeliga õhtust söönud Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles, et ELi paarisrakend on põhiküsimustes «peaaegu totaalselt» ühte meelt, vahendas uudisteagentuur AFP.

Ametlikult on seekord üheks põhiteemaks taktika, kuidas tagada, et sügavalt euroskeptiline Tšehhi president Václav Klaus Lissaboni leppe ratifitseeriks, kui Tšehhi konstitutsioonikohus järgmisel nädalal otsustab, et see vastab riigi põhiseadusele.

Peaminister Jan Fischeri sõnul lubas riigipea talle üleeile, et siiski annab lepingule oma allkirja.

ELi praeguse eesistujamaa Rootsi jaoks on esmatähtis, et liikmesriigid jõuaksid detsembrikuise Kopenhaageni kliimakonverentsi eel üksmeelele summas, millega euroliit asub toetama arengumaade võitlust kliimamuutusega. Stockholmi hinnangul võiks see alates 2013. aastast ulatuda kuni 15 miljardi euroni (ligi 235 miljardit krooni) aastas.

Kuigi ametlikult ei kavatseta ülemkogul ELi presidendi ja nn välisministri kandidaate arutada ning mingit otsust oodata ei maksa, on see kindlasti kuluaarivestluste üks põhiteemasid.

Ühe favoriidina Euroopa Liidu Nõukogu ülemkogu alalise eesistuja kohale pakutud Tony Blair pole endiselt ametlikult oma kandideerimissoovist teada andnud, kuid eile vihjas The Times, et ekspeaministri sõprade sõnul on ta kohast huvitatud, kui see võimaldab tal Euroopa käekäiku sisuliselt mõjutada.

Ametlikult on viimastel päevadel välja käidud Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri ja Läti ekspresidendi Vaira Vike-Freiberga kandidatuur. Viimase šansse peetakse sümboolseks, kuid ELis on varemgi edu saatnud kompromissvalikuid, kes kedagi ei ärrita.