/nginx/o/2009/10/30/258340t1hf33a.jpg)
Enesega rahul olemine on eestlaste kõige ebaatraktiivsem joon, vähemalt nende Balti naabrite silmis, tõdeb värske rahvusvaheline uudisteajakiri The Economist. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) üllatuslik toetusavaldus Eesti kavadele võtta aastal 2011 kasutusele euro, teeb selle ainult hullemaks.
Economist meenutab, et kõik kolm Balti riiki tegid tänavu läbi kahekohalise majanduslanguse numbri ning paljud välisvaatlejad on kahelnud, kas nad suudavad säilitada oma praegused euroga seotud valuutakursid. Nende kiire hooga kukkuvad maksutulud on jätnud mulje, et lootused eurotsooniga liitumiseks on üpris ahtakesed.
Nüüd aga paistab, et Eesti täidab tuleva aasta keskpaigaks kõik euroga liitumise nõuded. Inflatsioon on madal, valitsuse võlg on märkamatu ja tuleva aasta eelarvedefitsiit on 2,95 protsenti. IMFi hinnangul võlgneb Eesti tänu ennekõike oma ihnetele kommetele avaliku sektori kulutuste tegemisel.
Economist kiidab, et Eesti valitsus kärpis oma kulutusi karmilt ja varakult. Ning suutis europrojektide raha kasutada majanduse turgutajana. Lätil ja Leedul on ajakirja hinnangul märksa keerulisem järgida sama teed. Leedul on riukaline pangandussüsteem ja kasvavad võlad, Läti on kaotanud välismaailma silmis usaldusväärsust, sest ei suutnud oma kulutusi kärpida varem, nagu lubatud.