Antiigirikast Makedooniat rüüstavad muinsustevargad

Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

Makedoonia võimud lubavad lõpetada ebaseaduslikud väljakaevamised nende riigi rikkalikel arheoloogilistel leiupaikadel, millest nii mõnegi on aareteotsijad praeguseks juba üsna ära rüüstanud, kirjutas uudistevõrk AFP.

«Kurjategijad on alati sammuke ees, nad jälgivad meie tegemisi ja teavad täpselt, millal me eemaldume,» tunnistas üks anonüümsust palunud arheoloogiliste kuritegude osakonna töötaja AFP-le.

Nii näiteks ootas Lõuna-Makedooniasse kunagisse võimupealinna Isar Marvincisse väljakaevamistele saabunud arheolooge väga ebameeldiv üllatus.

«Nad leidsid üle tuhande avatud augu, kuid kõik leiud olid kadunud, enamasti müüdud meie lõunanaaberriiki Kreekasse,» rääkis Makedoonia kultuuripärandi kaitse instituudi juht Pasko Kuzman. Tema sõnul olid sealsed vanad hauad ilmselt täis kuldehteid, hõbedat, pronksi ja merevaigutükke, kergeid asju, mida on lihtne transportida.

Isari ajalugu ulatub tagasi rauaaega. See paik õitses vanade kreeklaste ajal, kuid roomlased tegid koha maatasa.

Vanade roomlaste asula Stobis on kuulus oma mosaiikide poolest. Juba aastaid on see meelitanud nii turiste kui teadlasi. Aga lisaks neile ka vargaid. Et suur osa sellest alast on veel läbi kaevamata, on muinsuskaitseametnikud sinna pannud ööpäevaringse valve.

Viimase kahe aasta jooksul on Makedoonia registreerinud 21 kultuuripärandi vargust. Neist 16 juhtumit on lahendatud. Sealse siseministeeriumi pressiesindaja Ivo Kotevski sõnul huvitavad vargaid peamiselt väiksemad asjad nagu rahad, hõbe, vask, keraamilised nõud ja kivikujud.

Erinevatel hinnangutel on tänu selle Balkani riigi kesksele asukohale antiikmaailmas suurem osa Makedoonia territooriumist täis arheoloogilist varandust. Praeguseks on registreeritud 10 000 arheoloogilist leiupaika, aga veel vähemalt mõni tuhat vajab veel uurimist.

Politsei ei julge öelda, kas arheoloogiliste esemete vargused on viimastel aastatel sagenenud. Küll aga kinnitab, et selle ebaseadusliku äriga võib teenida aastas miljoneid USA dollareid. Korrakaitsjad oletavad, et muinsuste vargustega tegeleb laiaulatuslik organiseeritud kurjategijate võrgustik, kes leiab ostjaid hõlpsasti Kreekast, Austriast ja Saksamaalt.

Kuzman meenutas 2006. aasta juhtumit, kus 230 oakotti peidetud arheoloogilist leidu saadi kätte Horvaatia-Sloveenia piiril. «Sloveenia ametnikud tegid kindlaks, et need leiud pärinevad Makedoonia territooriumilt ja tagastasid need meile,» rääkis ta.

Mõne leiu hind võib ulatuda 20 000 euroni (321 932 kroonini), vähem väärtuslikud – nagu näiteks vanade roomlaste odaotsad – maksavad saja euro (1565 krooni) kanti. «Üksik kuldmünt pole väga kõrge väärtusega, aga kui see leitakse koos teiste sama dateeritud perioodi asjadega, kasvab selle väärtus seoses teadusliku, kultuurilise ja muinsustähtsusega,» märkis Kuzman.