Kuku raadio saates «Välismääraja» arutlesid saatejuht Kadri Liik, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik Erkki Bahovski ja Eesti diplomaat Clyde Kull Lissaboni lepinguga loodava välisteenistuse üle.
Välismääraja: mida on euroliidul Obamale vastu panna?
1. november 2009, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil võidujooks Euroopa esimese välis- ja julgeolekupoliitika esindaja ehk niinimetatud välisministri ja Euroopa Liidu Nõukogu presidendi ehk niinimetatud euroliidu presidendi ametikohale kogub aina tuure, tuletas Bahovski meelde, et välisteenistusest kindlas kõneviisis on veel vara rääkida. Samas leidis eurokomisjoni ametnik, et töö peab algama juba nüüd, et välisteenistust oleks Lissaboni lepingu jõustudes võimalik arendama hakata.
Kull lisas, et reformileping koondab ühe inimese kätesse kogu ELi välistegevuse ja välisteenistus peab hakkama täitma välisministeeriumi ülesandeid. Tema sõnul on välisteenistus praegu hajali, sest eurokomisjonile antud mandaat on piiratud ning suunatud rohkem arenguabi ja väliskaubanduse aspektidele.
Bahhovski sõnul on välisteenistuse kohta Lissaboni lepingus ainult üks paragrahv, mis jätab tõlgendamisruumi.
«Eeldus, mille alusel saaks rääkida konkreetsetest nimedest ja kriteeriumitest, on lepingu enda jõustumine. Lugupidamisest Tšehhi põhiseadusliku kohtu [konstitutsioonikohus otsustab tuleval nädalal, kas Lissaboni leping vastab riigi põhiseadusele] ja presidendi institutsiooni vastu ei saa ametlikult nendest nimedest rääkida,» ütles Kull vastuseks saatejuhi küsimusele, kes konkreetselt võiksid hakata täitma euroliidu kahe tippametiga kaasnevaid töökohustusi.
Samas möönis Kull, et euroliidus käib elav arutelu loodavate uute ametikohtade võimalike kandidaatide sobivuse üle, kuid liikmesriikidel on erinevad nägemused.
Ühe favoriidina Euroopa Liidu Nõukogu ülemkogu alalise eesistuja kohale pakutud Tony Blair on saatejuhi ja -külaliste arvates tõsiseltvõetav favoriit, kuid mitte ainus kandidaat. Nende sõnul mängib olulist rolli ka Suurbritannia sisepoliitika, sest riigil seisavad tuleval aastal ees üldvalimised.
Hiljuti tehtud arvamusküsitluse kohaselt ületab opositsiooniliste konservatiivide populaarsus valitsevate leiboristide toetuse koguni 17 protsendiga, mistõttu on tooride liider David Cameron kõige tõenäolisem peaministrikandidaat ülimalt ebapopulaarseks muutunud leiboristist peaministri Gordon Browni asemel.
Liik tuletas meelde, et Blair on Suurbritannia peaministritest üks euromeelsemaid, kes üritas riiki isegi eurotsooni viia, kuid lubatud referendumit selles osas siiski ei toimunud. Liik juhtis tähelepanu ka ühendusse kuuluvate väikeriikide kartusele, et autoriteetne euroliidu president võiks varjutada nende tähtsuse. Samas tunnistas Liik, et talle meeldiks, kui ELi eesotsas oleks äratuntavad näod, kes annaksid ühenduse ühisele positsioonile kaalu.
Temaga nõustus ka Kull, kelle sõnul toetab Eesti «tugevat ja nähtavat isiksust, kes oleks pikema ajajärgu jooksul ELi näoks». Kulli sõnul võimaldaks Lissaboni lepinguga loodavad ametikohad kindlustada seni puuduva järjekindluse, sest praegune olukord, kus ühenduse eesistuja muutub iga poole aasta tagant ja toob kaasa uue programmi, pole kaasa aidanud välispoliitika ühtusele ning koherentsusele.
Bahovski hinnangul sõltub see, kellest saab ELi nõukogu president, vähemalt osaliselt rahvusvahelisest kontekstist. Ta vihjas Ameerika Ühendriikide uuele presidendile Barack Obamale, kes on maailmale sisendanud lootust. «Mida on Euroopal Nobeli preemia laureaadile Obamale vastu panna?» küsis Bahovski, kelle sõnul soosib rahvusvaheline kontekst euroliidu presidendina rahvusvaheliselt tugevat ja aktiivset poliitikut, kes oleks ka välispoliitiliselt autoriteetne.
Liigi sõnul annavad uued ametikohad nendele ametikohadele sisu ning näo. Kull tuletas meelde, et nende käsikäes käivate ametikohtade määramisel tuleb arvestada ka tasakaalu, sest protsess peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele. «Valik peab olema vastutustundlik, kuid väga hoolikas,» lisas Kull.