Uus sond läheb uurima Kuu atmosfääri ja tolmu

Kunstniku kujutis Kuu kohal lendavast LANDEEst. Foto: SCANPIX

Täna hommikul startis Wallopsi kosmodroomilt Virginia osariigis NASA mehitamata kuusond LADEE.

Start toimus Eesti aja järgi kell 6.27 hommikul. Lühend LADEE moodustub sondi ingliskeelse nime – Kuu atmosfääri ja tolmukeskkonna uurija – esitähtedest. Sondi kandis rakett Minotaur V ning see saadab LADEE pikale spiraalsele teekonnale, mis võtab aega umbes kuu. Veel ühe kuu võtab aega sondile töökäskude andmine ning siis laskub see 20 kilomeetri kõrgusele Kuu pinna kohale ja alustab 100-päevast vaatlust. Missiooni lõppedes, kui LADEE kütusevaru on otsas, lastakse sel Kuu pinnale kukkuda.

280 miljonit dollarit maksnud projekti eesmärgiks on uurida Kuu hõredat atmosfääri ning saada aimu kuutolmu veidrast käitumisest – aegajalt tundub see hõljuvat taevakeha pinna kohal.

Ühtlasi testitakse LADEEga ka NASA uut kommunikatsioonisüsteem, kus info edastamiseks kasutatakse lasereid. Laserseadmed peaksid teadlaste sõnul suutma saata Maale infot kiirusel 600 megabitti sekundis ning selle vastuvõtmiseks kasutatakse Maal jaamu mitmel pool maailmas.

Programmis osaleva teadlase Sarah Noble'i sõnul üllatab nende uurimisülesanne tõenäoliselt paljusid inimesi, kes on kasvanud teadmises, et Kuul ei olegi atmosfääri. «On küll, aga see on lihtsalt väga-väga hõre,» kommenteeris ta. «See on nii hõre, et molekule selles on nii vähe ja nad on üksteisest nii kaugel, et nad ei puutu kokku, nad ei põrku kunagi,» selgitas Noble.

Kuu atmosfääri nimetatakse tegelikult eksosfääriks. «Ka Maal on eksosfäär, ent tuleb minna mööda ka rahvusvahelise kosmosejaama orbiidist, et jõuda sellisesse keskkonda, mida me eksosfääriks peame,» rääkis teadlane. Kuu eksosfäär asub aga otse pinna ümber.

Kuu atmosfääri tihedus arvatakse olevat kõigest üks sajatuhandik Maa atmosfääri tihedusest. Maa atmosfääris on mere pinnal ühes kuupmeetris õhus ligi 100 miljardit molekuli, Kuu pinna kohal aga võib samas ruumalas olla kõigest 100 000 kuni 10 miljonit molekuli. Aatomite ja molekulide paiknemisest Kuu atmosfääris teatakse väga vähe. Sealjuures on tegu kõige levinuma atmosfääritüübiga Päikesesüsteemis – samasugune on Merkuuril, paljudel suurte planeetide kuudel ning võimalik, et ka mõnel suurel asteroidil.

Kuu tolmu käitumine aga on teadlasi juba aastakümneid hämmastanud. Apollo astronaudid kirjeldasid päikesetõusu eel Kuu horisondi kohale tekkinud hajusat helendust. Arvatakse, et selle võisid põhjustada Päikese ultraviolettkiirguse poolt Kuu pinnalt üles tõstetud elektriliselt laetud tolmuosakesed. LADEE seadmed hakkavad seda hüpoteesi testima.

Mis tolmuga toimub annab inseneridele tõenäoliselt aimu sellest, kuidas arendada süsteeme, mis peaksid viima inimesed Kuule või teistesse sihtkohtadesse, kus tolm võib probleeme tekitada, näiteks asteroididele.

Äärmiselt peente osakestega kuutolm koosneb eoone tagasi meteoriidipõrgetel pudenenud kivimitest ning seda peetakse äärmiselt ohtlikuks. «See ei ole nagu maine tolm,» kommenteeris LADEE projektis osalev Butler Hine.

«Maa tolm on nagu talgipulber. Kuul on see aga väga karm. See on justkui üsna kuri. See liigub elektrivälju mööda ning jõuab sedasi ka varustuse sisse,» rääkis Hine. Tema sõnul on äärmiselt oluline küsimus, kuidas disainida kosmose jaoks sellist varustust, mis taolise tolmuga keskkonnas vastu peaks.

Apollo astronaudid avastasid, et kuutolm kleepub absoluutselt kõikjale ning kardetakse, et ka selle sissehingamine võib põhjustada probleeme.