Rootsi ja Poola: Süüria kriisi lahendamisele kuluks aastakümneid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisa Tagel
Copy
USA president Barack Obama ja Rootsi välisminister Carl Bildt Stockholmis.
USA president Barack Obama ja Rootsi välisminister Carl Bildt Stockholmis. Foto: SCANPIX

Rootsi ja Poola hoiatasid eile, et igasugused rahvusvahelised pingutused Süüria kriisi lahendamiseks nõuaks aastakümneid kestvat pingutamist.


Rootsi välisminister Carl Bildt sõnas eile Riias toimuval NATO konverentsil, et lääs käitub Lähis-Ida suhtes lühinägelikult, edastas uudisteagentuur AFP.

«Olgem realistlikud. Terves Levanti piirkonnas on eskaleeruv kodusõda. Ainus viis kuidas seal edu saavutada, oleks minna kohale tervete armeedega ja jääda sinna 30 aastaks ning tegeleda tõsise ülesehitustööga. Soov seda teha? Olematu,» kõneles Bildt.

«See on äärmiselt keeruline probleem. Lihtsat lahendust ei ole. Lääne poole pealt vaadatuna peaksime jääma selle maailmaosaga igakülgselt aastakümneteks seotuks,» lisas ta.

Poola välisminister Radosław Sikorski juhtis tähelepanu eelnevatele sekkumistele Liibüas ja Iraagis ning meenutas, et ettevaatuseks on põhjust.

«Kas te tahate tõesti veel üht Iraaki läbi teha? Oli see tegelikult nii väga hea mõte? Oli see väärt neid sõjakaotusi ja verd, mida seal valati?» küsis Sikorski välispoliitikaekspertidest koosneva publiku ees, ärgitades neid enne tegudele tormamist mõtlema.

Sikorski sõnul käitus USA president Barack Obama õigesti, kui pöördus sõjalise sekkumise küsimusega Kongressi poole ning kritiseeris ÜRO julgeolekunõukogu, mis tema sõnul ei suutnud seista oma ülesannete kõrgusel inimkonna eest seisjana.

«Julgeolekunõukogu ei tee lihtsalt seda, mida ta peaks tegema. See ei ole koht, kus isekad rahvused oma huvisid taga ajavad. Mul mõlgub mõtteis paremaid teemasid, mille üle peaks inimkonna hääl end kuuldavaks tegema, kui keemiarelvade kasutus,» lisas Sikorski.

Hiina ja Süüria liitlane Venemaa on korduvalt kasutanud oma veto-õigust julgeolekunõukogus ning takistanud nii sõjalise sekkumise kui rahvusvaheliste kriminaalkuritegude uurimist Süürias.

Euroopa Liidu riigid nõudsid eile tugevat vastust Süüria kriisile, ent ühist seisukohta sõjalise sekkumise osas ei võetud. EL ärgitas ja Julgeolekunõukogu oma kohustusi täitma, viidates Venemaa ja Hiina vastuseisule Bashar al-Assadi režiimi tegemistesse sekkumisele.

Poola, kes on olnud USA liitlane nii Afganistanis kui Iraagis, välistas osaluse ükskõik millises sõjalises sekkumises Süüria kriisi. Rootsi kinnitas, et toetab sõjalist sekkumist vaid juhul, kui seda tehakse ÜRO mandaadi toel.

USA välisminister John Kerry tegi eile selgeks, et Washington pole endiselt leidnud, et peaks enne sõjalist sekkumist ootama ära ÜRO keemiarelvainspektorite raporti.

Tagasi üles