/nginx/o/2013/09/06/2344192t1h8573.jpg)
Poola välisminister Radosław Sikorski sõnul tuleb enne sõjalist sekkumist Süürias mõelda tagajärgedele.
Sikorski: kas me tahame uut Iraaki?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas me tahame veel üht Iraaki? Kas see (sekkumine Iraagis - toim) oli nii hea mõte?» küsis Sikorski Poola raadio kodulehekülje vahendusel Läti pealinnas Riias reedel ja laupäeval toimunud rahvusvahelisel julgeoleku- ja välispoliitika foorumil, millest võtsid osa näiteks ka Rootsi välisminister Carl Bildt ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
«Kas see (sõda Iraagis - toim) oli väärt verd ja seal kulutatud varandust,» jätkas Sikorski, kes ise sellele küsimusele selget vastust ei andnud.
Samas kutsus välisminister Venemaad ja Hiinat üles mitte blokeerima Süüriat puudutavaid resolutsioone ÜRO Julgeolekunõukogus, kus Moskval ja Pekingil on vetoõigus.
Sikorski sõnul ei ole olukord Süürias mustvalge.
«Julgeolekunõukogu lihtsalt ei tee seda, mida ta peaks tegema,» märkis Sikorski, kelle sõnul ei tohi julgeolekunõukogu olla koht, kus «isekad riigid» oma huvide eest hoolt kannavad.
USA president Barack Obama teatas augusti lõpus, et Ühendriikidel on tõendid Süüria valitsuse korraldatud keemiarünnakust ning ta on otsustanud anda Süüriale sõjalise löögi, ent soovib sellele ka Kongressi toetust.
Kuna Kongress oli suvepuhkusel ja kongresmene erakorralisele istungile kokku ei kutsutud, lükkus küsimuse arutamine edasi. Täna lõpeb aga kongresmenide suvepuhkus ning kogunetakse teemat arutama. USA meedia andmetel toimub hääletus nii senatis kui ka esindajatekojas kõige varem kolmapäeval.
Vaatamata Kongressi otsusele jääb Obamale siiski õigus rünnak korraldada ka juhul, kui demokraatide kontrollitavast senatist ja vabariiklaste enamusega esindajatekojast koosnev parlament seda heaks ei kiida.
USA liitlased on Süürias sekkumise küsimuses jagunenud kahte leeri. Kõige suuremat toetust on Washingtonile avaldanud Prantsusmaa, kuid näiteks britid ei toeta sõjalist sekkumist. Poola on varem teatanud, et nemad sõjalise sekkumisega Süürias ei ühine.
«See, mis meile muret tekitab, on sõjalise sekkumise võimalikud mitmepalgelised tagajärjed. Need võivad olla positiivsed, aga võivad osutuda ka negatiivseteks,» põhjendas Sikorski, kelle sõnul ei ole olukord Süürias mustvalge.