Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göransoni sõnad, et sõjalise rünnaku korral suudaks nende sõjavägi oma praeguse võimekuse juures kaitsta vaid väikest osa riigist ja vaid nädala, algatasid möödunud aasta lõpust sellel maal juba mõnda aega puudunud elava diskussiooni riigikaitse üle, tunnistas Rootsi erukindralmajor ja sõjaakadeemia nõukogu liige Karlis Neretnieks Riia konverentsi ajal Postimehele antud intervjuus.
«Üks nädal ja üks väike osa Rootsist kehtiks vaid juhul, kui kaitsereform ära tehakse. Ja varaseim aeg, kui see reform võiks saada ellu viidud, on aastal 2019,» täpsustas Neretnieks. «Selleks, et see reform ellu viia – ja nüüd jõuame suurima probleemini – tuleks Rootsi kaitse-eelarvet suurendada umbes kümme protsenti aastas.»
Neretnieksi sõnul on koos nüüd käiva elava kaitsedebatiga Rootsis kuumaks muutunud ka NATO küsimus. «Üks osa rootslastest tahab, et me kohe liituksime. Praegune valitsus, konservatiivid, pooldavad NATOsse astumist,» lausus ta.
«Aga nad tahaksid, et seda toetaks parlamendi enamus – mis on mõistetav, sest see samm on tõesti suur,» jätkas Neretnieks. «See tähendab, et nad peaksid enda taha saama ka peamise opositsioonierakonna – sotsiaaldemokraadid. Nood on aga tõrksad ja ütlevad, et rahupartnerlusest NATOga piisab. Selle tõttu oleme me praegu ummikus, midagi ei toimu. Sotsid ei muuda oma vaateid.»
Läti juurtega Rootsi erukindralmajori sõnul hirmutab neid enim sidumine – hirm, et kui midagi Tallinnas või Riias juhtub, on Rootsi kohe mängus ja tal pole valikut. «Sotsiaaldemokraadid on alati olnud Rootsi mittesidumise poliitika sümbol – see on nende välispoliitiline doktriin, et me valime, millega me end seome,» rääkis ta.
«Olen kuulnud isegi inimesi ütlemas, et kui Baltimaades midagi juhtub, ei peaks me midagi tegema, vaid vaatama, mida ameeriklased teevad. Kui ameeriklased suudavad olukorra kontrolli alla võtta, siis võime aidata,» tunnistas Neretnieks.
INTERVJUUD KARLIS NERETNIEKSIGA LOE TÄNASEST PABERLEHEST VÕI TASULISEST VÕRGUVERSIOONIST pluss.postimees.ee.