/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2009/11/03/260626t1hd355.jpg)
Afganistanis saab kiirabi kutsuda vaid kahes kohas – pealinnas Kabulis ja Helmandi provintsis –, neist viimase käivitamine on aga paljuski Eestist sinna läkitatud tervishoiuekspertide teene.
Kaks Afganistani arsti käib mööda Eesti haiglaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirabist, ämmaemandakoolitustest, provintsi keskhaigla elektrigeneraatorile kütuse ostmisest ja muust meditsiinivaldkonna abist, mida Eesti viimase kolme aasta jooksul Helmandi provintsile andnud on, rääkis välisminister Urmas Paet eile pressikonverentsil, kus juhatas sisse uue toetusprojekti sellele kriisist näritud piirkonnale.
Nimelt jõudsid üleeile õhtul Afganistani läkitatud praeguse Eesti meditsiinieksperdi Anu Raisma saatel igas mõttes kuumast Helmandist krõbedasse Eesti sügistalve kaks kohalikku arsti – provintsi kuberneri Gulab Mangali tervishoiunõunik Fahim Hedayatullah ja keskhaigla peaarst Haji Mir Hussain Haji Inayattullah.
Järgmised kaks nädalat käivad nad koos Raismaga mööda erinevaid Eesti haiglaid, et vaadata, kuidas töötab 21. sajandi Euroopa meditsiin. Külastatakse Põhja-Eesti regionaalhaiglat, Tartu Ülikooli kliinikumi, Tartu Ülikooli, Lääne-Tallinna Keskhaiglat, Läänemaa haiglat.ning Tartu ja Tallinna kiirabi. Lisaks tehakse tänuvisiidid Briti ja USA saatkondadesse.
«Loodetavasti selle kahe nädala jooksul on nendest külastustest ja tutvumistest kasu Helmandi tervishoiule,» ütles möödunud talvest Helmandis töötav Raisma.
«Sest kui siiani on Eesti toetus olnud põhiliselt haigla tehnilise võimekuse tõstmine, siis järgmised projektid on kindlasti suunatud koolitusele ja hariduse tõstmisele,» rääkis Raisma. «Tõeline kitsaskoht Helmandi provintsis on personali vähesus ja mõnes osas ka võibolla väike puudujääk koolitustasemes.»
Massiliselt Afganistani arste siiski Eestisse tooma tõenäoliselt ei hakata. Pigem püütakse neid edasi koolitada peaasjalikult kodumaal.