Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide ajalehe Washington Times andmetel avastasid USA luurestruktuurid eelmise aasta juunis, et Venemaa on esmakordselt pärast külma sõja lõppu paigutanud Kaliningradi enklaavi tuumarelvastust.
Ajalehe andmetel on tegu taktikalise tuumarelvastusega. Mitmed Pentagoni ametnikud on lehe teatel pidanud tõenäoliseks, et tuumapeasid kavatsetakse kasutada lühikese tegevusraadiusega raketikompleksil Totshka, mille tegevusraadius on umbes 70 kilomeetrit. Totshkat katsetati mullu 18. aprillil Kaliningradis.
Kaliningradi enklaav on Venemaa sõjamasinale ülioluline nii maismaa- kui mereväebaasina, seal paikneb ka Venemaa Balti laevastiku staap.
Vene ametiisikute kinnitusel pole pärast üheksakümnendate aastate algust Kaliningradi oblastis tuumarelvastust hoitud.
Venemaa ähvardused
Ühendriikide luureallikad on aga kogu aeg kahtlustanud, et vähemalt laevastikus kasutatavad tuumarelvad on enklaavis kogu aeg olnud.
Venemaa on varasematel aastatel korduvalt ähvardanud, et NATO idasuunalise laienemise korral võib ta paigutada tuumarelvastust nii välisriikide territooriumile kui ka oma kõige läänepoolsematesse osadesse.
Pentagoni pressiesindaja Kenneth Bacon keeldus Washington Timesi informatsiooni kommenteerimast, lisades samas, et «kui venelased on viinud taktikalisi tuumarelvi Kaliningradi, siis nad rikuvad iseenda lubadust viia tuumarelvad ära Läänemere äärest ja muuta regioon tuumavabaks tsooniks».
Kahetsusväärne samm
Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves ütles Postimehele, et Eesti pool soovib kõigepealt saada täpsemat infot, kas Washington Timesis avaldatu vastab tõele.
«Kui vastus on jaatav, siis on kahetsusväärne, et tuumavaba Läänemeri ei ole enam tuumavaba. Samuti vähendaks Vene tuumarelva paigutamine Kaliningradi kogu regiooni julgeolekut ning asetaks kõik riigid piirkonnas raskemasse olukorda,» tõdes Ilves.
Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp ütles, et Venemaa sammu võib tõlgendada kui katset takistada NATO edasist idasuunalist laienemist, mis puudutab eelkõige Balti riike, keda Venemaa ei soovi mingil juhul näha NATO liikmetena. Samas ei usu Kasekamp, et see samm avaldaks tähelepanuväärset mõju laienemisprotsessile.
Washington Timesi teatel said USA julgeolekustruktuurid tuumarelva viimisest Kaliningradi teada juba juunis, kuid informeerisid enamikku poliitikuid alles detsembris.