Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bosnia serblaste vabariigi endine president Biljana Plavsic ei tunnistanud end eile Haagis alanud kohtuprotsessil süüdi üheski üheksast punktist, milles ÜRO sõjakuritegude tribunal teda süüdistab.
Üheksa punkti hulgas, milles prokurör Richard May 70-aastast Plavsicit süüdistab, on teiste hulgas genotsiid, inimsusevastased kuriteod, mõrvad, sõjaaja rahvusvaheliste konventsioonide rikkumine ja inimeste deporteerimine.
Bioloogiharidusega ekspresident kinnitas kõigi süüdistuste puhul oma süütust. Plavsic on kõige kõrgema ametipositsiooniga Bosnia serblaste vabariigi ametiisik, kes Haagi kohtu ette on jõudnud. Samuti on Plavsic esimene naine, kel tuleb Haagi tribunali ees tehtust aru anda.
1992.-95. aastani kestnud Bosnia sõja ajal oli Plavsic Bosnia Serbia Vabariigi tollase juhi Radovan Karadzici lähedane liitlane. Karadzic koos tollase Bosnia serblaste vägede ülemjuhataja Ratko Mladiciga on tribunali jaoks tagaotsitavate nimekirjas esimestel kohtadel.
Süüdistuskokkuvõtte järgi oli Plavsic Bosnia serblaste vabariigi presidentuuri liige juulist 1991 kuni 1992 detsembrini, seega ajal, mil planeeriti etnilist puhastust Bosnia moslemite ja horvaatide hulgas ning alustati ka selle elluviimist.
Süüdistuskokkuvõte toob detailselt välja nimekirja sündmustest, kus mitteserblasi tapeti, piinati või hoiti vangistuses ebainimlikes tingimustes. Rahvusvahelise meedia tähelepanu keskpunkti jõudis Plavsic 1992. aastal, kui avaldati foto, millel Plavsic astub üle moslemist tsiviilelaniku laiba, et suudelda Zeljko Raznjatovici.
Raznjatovic ehk hüüdnime järgi Arkan juhtis Bosnia ja Kosovo sõdade ajal halva mainega paramilitaarset rühmitust «Arkani tiigrid». Arkani mõrvas möödunud aasta kevadel palgamõrvar seni selguseta asjaoludel.
Karadzici sunnitud lahkumise järel 1996. aastal presidendiks saanud Plavsic muutis seejärel järsult oma poliitikat ning üritas saavutada häid suhteid lääneriikidega. Tema uus poliitika ei leidnud aga Bosnia serblaste toetust ning 1998. aasta valimiste järel kaotas ta ameti.
Seejärel muutus Plavsic taas veendunud serbia rahvuslaseks ning kritiseeris nii sõjakuritegudes kahtlustatud serblaste vahistamisi kui ka NATO Kosovo operatsiooni.
Plavsic lendas teisipäeval Haagi ja andis end vabatahtlikult tribunalile vangi. Tema advokaadi sõnul usub Plavsic, et see oli ainus võimalus oma süütuse tõestamiseks.