Mai Loog, Bangkok
Borneol raiutakse päid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indoneesia võimud saatsid eile Borneo saarele Kalimantani provintsi mitmesajamehelise armeeüksuse, et teha lõpp verisele vaenule saare kahe rahvarühma vahel ainsal võimalikul viisil - deporteerides kogu immigrantidest maduralaste rahvas saarelt ära.
Pärismaalastest dajakid on tapnud viimase kaheksa päeva jooksul juba 270 maduralast, paljud mõrvad on olnud dajakkide iidse kombe järgi rituaalsed «võõra pea maharaiumised».
Halastatud pole lastele ega naistele, kehad on tükkideks lõigatud, mõnel süda rinnust välja kistud. Dajakkide polüteistlik-animistliku usundi järgi on pea raiumine tapetud inimese hinge lõplik kustutamine. Kombe kohaselt pannakse maharaiutud pead kohalike inimeste hauakohale väljanäitusele.
Vähemalt 10 000 surmahirmus maduralast on jätnud oma kodud ja töökohad ning põgenenud kogu perega saarelt ära. Kahjuks on Indoneesia võimud suutnud põgenikke aidata väheste mereväe- ja reisialustega.
Veel 15 000 põgenikku ootab laagrioludes sõjaväe kaitse all laevatransporti saarelt ärasaamiseks. Toiduabi on katkendlik, paljud nälgivad. Agentuuride andmeil pole olnud piisav ka politsei abi kohapeal, viimased on hullunud tapajõukude hävitus- ja põletustööd üksnes tuima näoga pealt vaadanud.
Dajakid lubasid, et nad ei peatu enne, kui kõik 60 000 tulnukat on tagasi läinud sinna, kust nad Borneole tulid. Maduralased toodi Madura ja Java saartelt Borneole 1970. aastatel Indoneesia keskvõimude algatusel, et leevendada maailma ühe suurema rahvaarvuga riigi ülerahvastusprobleeme. Esimesed ümberasujad Maduralt saabusid siiski juba 1930. aastatel. Viimane selline peaderaiumine oli Borneol 1999. aastal, enne seda 1997. aastal.
Põliselanikud dajakid on aeglase loomuga jahimehed ning farmerid, kellele tundub arusaamatult ebaõiglane migrantidest maduralaste kiire ehitus- ja majandustegevus. Dajakid ei kannata kaupmeestest maduralaste oskust raha teha. Maduralaste aktiivsuse tõttu on piirkond kogenud viimasel ajal peadpööritavat arengut.
Maduralaste süüks panevad pärismaalased kogu muutunud keskkonda, massilist puude langetamist ja infrastruktuurirajatiste kerkimist. Paljud dajakid elavad veel 20-liikmeliste perekondadena dþunglis pulkjalgadega majakestes.
Huvitav on vaenu juures see, et dajakkidel ei ole probleeme teistest rahvustest immigrantidega, samuti pole neil usulisi probleeme, sest paljud dajakid on ise juba kas kristlased või moslemid.
Dajakid ei salli maduralasi nende «rahvusliku iseloomu» pärast. See olevat ülbe ja kuritegelik - seda on dajakid kaevanud Indoneesia keskvõimudele juba viimased 30 aastat. Katoliku kiriku kohalik pea isa Yusuf ütles AFP-le, et moslemitest «maduralased võiksid püüda sulanduda ning näidata kohalike vastu üles austust». See üleskutse on nüüd hilinenud, sest viimane kui üks kõikide teiste saare rahvaste poolt vihatud maduralane viiakse Borneolt alatiseks ära.
Borneo saar http://django.harvard.edu/users/jjarvie/Borneo.htm
http://www.e-borneo.com/infoborneo/