Sõdureid Afganistanis ähvardab ebolat meenutav nakkus

Sõjaväehaigla Afganistanis. Foto: PA Wire / SCANPIX

Lõuna-Afganistani lahingutes tänavu rekordiliselt palju sõdureid kaotanud USA armeele lisandus uus mureallikas – nimelt näitasid 16. septembril surnud 22-aastase seersandi Robert David Gordoni lahkamistulemused krimmi-kongo hemorraagilist palavikku, haigust, mis meenutab sümptomitelt ja tõsiduselt kurikuulsat ebolat.

Gordon sai nakkuse puugihammustusest. Praegu uurivad sõjaväearstid, kas sama nakkust võiks leiduda ka tema üksusekaaslaste veres.

Lõuna-Afganistanis Kandahari õhubaasi haiglas töötav nakkushaiguste arst Jim Radike rääkis ajalehele Washington Times, et see haigus on sarnane ebolale. See viirus lagundab veresooni ja viib siseorganite kokkuvarisemiseni. Lõppfaasis kannatab inimene siseorganite lagunemise ja välise verejooksu all.

Viirus levib vere kaudu ja nakkust kannavad edasi näiteks puugid. Krimmi-kongo hemorraagilise palaviku sümptomid on ootamatu palavik, peapööritus, kaelavalu, lihasvalu, kipitavad ja valgustundlikud silmad. Kohe haigestumise alguses tunneb inimene peapööritust, ta hakkab oksendama ja kurk läheb valusaks.

Viiruse peiteperiood sõltub sellest, kuidas nakkus on saadud. Näiteks puugihammustuse puhul on peiteaeg keskmiselt üks kuni kolm, maksimaalselt üheksa päeva. Kui haigusele kohe varakult jälile ei saada, on see tihtipeale surmav, nentis Radike. Keskmiselt sureb umbes 30 protsenti hemorraagilise palaviku põdejatest.

 

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil diagnoositi seda haigust esimest korda Krimmis aastal 1944. Teist korda Kongos aastal 1966. Kaheksa aasta eest oli selle tõve seni tõsiseim puhang Afganistaniga piirnevas Pakistani Baluchistani provintsi pealinnas Quettas. Tollest ajast pärineb ka üks ajalehe The Daily Telegraph kirjeldus sellest tõvest, loos rääkinud arst nendib, et patsient sõna otseses mõttes sulab arsti silme all.

Radike tõdes, et Afganistanis teenivad sõdurid ei pea muretsema mitte ainult Talibani, vaid ka läänes harvaesinevate haiguste pärast. «Kõhulahtistega haigused, tüüfuselised palavikud, nahahaigused ja tuberkuloos on osa asjadest, mille suhtes peame siin valvel olema,» rääkis ta. «On tähtis, et sõdurid saaksid varakult meditsiinilist abi, kui nad ei tunne end hästi või neid on hammustatud. See, et doktor üle ei vaata, on liiga riskantne.»