Bulgaarias on muutunud tavapäraseks inimröövid ning korrakaitsjad ennustavad, et see kuritegevuse liik kogub lähiaastail tuure ainult juurde.
Uus Bulgaaria mood: inimröövid
9. november 2009, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on suhteliselt uus kuritööliik, mis on kahjuks läinud väga moodi ning levib laviinina,» rääkis kriminaalpolitsei juht Angel Antonov päevalehele 24 Hours.
Bulgaaria politsei on sel aastal uurinud 23 inimröövijuhtu, millest vähemalt seitse puudutavad lunarahanõuet, ning nelja inimröövimiskatset. Terve möödunud aasta jooksul jõudis Bulgaaria politseisse kümme inimröövijuhtu. Keskmiselt langes inimröövijate saagiks 600 000 euro (9,4 miljoni krooni) suurune lunaraha.
Praegu uurib Bulgaaria politsei 19. oktoobril pealinn Sofias aset leidnud eduka ärimehe poja röövi. Lääne-Bulgaarias Pravetzi linnas elava perekonna väitel pole neilt nõutud mingit lunaraha. Kohalikud lehed aga spekuleerivad hiigelnõuete üle.
Antonovi sõnul on kasvanud ka väikeste summade pärast röövimised. Näiteks möödunud nädalal pantvangistasid kurjategijad Tetevi linnas kaks tüdrukut, kellest kummagi eest nõuti 17 000 levi (136 000 krooni). Nemad õnnestus politseinikel siiski niisama vabastada.
Lisaks on korrakaitsjate jaoks igapäevane nähtus telefonikõned ärimeestelt, kes kurdavad, et nende pereliikmeid ähvardatakse röövida, kui nad ei maksa juba ennetavalt 100 000-600 000 euro (1,6-9,4 miljoni krooni) suurust raha.
Möödunud nädalal pani Bulgaaria justiitsministeerium ette inimröövide eest määratavate karistuste märkimisväärse karmistamise. Kui praegu saab selle kuriteo eest määrata maksimaalselt kümne aasta pikkuse vangistuse, siis plaani kohaselt peaks maksimumkaristust tõstetama 30 aastale. Seadusparandus lubaks ka mõista oma pantvange piinavad või nende eest lunaraha nõudvad inimröövijad eluks ajaks vangi.