Täna avaldatud Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt väidab 16 protsenti eurooplasest, et on isiklikult kogenud diskrimineerimist. 64 protsenti eurooplastest tunneb muret, et majandussurutisega kaasneb üha enam vanuselist diskrimineerimist tööturul.
Peaaegu iga kuuendat eurooplast on diskrimineeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige sagedasema diskrimineerimise põhjusena nimetati vanust - selle tõi välja 6 protsenti vastanutest.
Võrreldes möödunud aastaga on tõusnud vanuselise ja puude alusel diskrimineerimise näitajad. Nii peab vanuselist diskrimineerimist viimases uuringus oma riigis levinuks 58 protsenti (möödunud aastal 42 protsenti) ning puude alusel diskrimineerimist kinnitas 53 protsenti eurooplastest (mulluse 45 protsendi asemel).
64 protsenti eurooplasest leidis, et masu tagajärjena suureneb vanuseline diskrimineerimine tööturul. Paljudes Euroopa Liidu riikides võib see avalduda majanduse aeglustumisest tingitud noorte töötuse kasvus.
Euroopa Komisjoni võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla hinnangul on diskrimineerimine endiselt probleem kogu Euroopas. «Uuring näitab, et hoolimata mõningatest edusammudest on vaja jätkuvalt tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ja teha pingutusi selle nimel, et võrdsed võimalused muutuksid loosungist reaalsuseks,» sõnas Špidla.
Eestlaste hinnangud
Ligikaudu pooled vastanud eestlased pidasid sagedaseks diskrimineerimist vanuse ja puude alusel. Seevastu ebavõrdset kohtlemist seksuaalse orientatsiooni või religiooni tõttu ei peeta Eestis väga levinuks (seda märkis vastavalt 28 ja 18 protsenti).
Tööalase diskrimineerimise puhul pidasid vastanud eestlased kõige tõenäolisemaks ebavõrdset kohtlemist seoses vanuse, välimuse või puudega (vastavalt 56, 53 ja 52 protsenti).
Uuring viidi läbi 2009. aasta mais ja juunis, valimisse kuulus 26 756 inimest 30 Euroopa riigist.