Artur Kuznetsov: Venemaa ei kavatse Kaliningradi maha müüa

Artur Kuznetsovi, Vene välisministeeriumi esindajat Kaliningradis, saab intervjueerida eesti keeles. Kümme aastat tagasi töötas ta Savisaare valitsuses rahvastikuministrina.

Palju te veel Eesti eluga kursis olete? Millal te viimati Eestis käisite?

Viimati käisin 1999. aasta suvel puhkuse ajal. Külastasin Tartut, kus elab mu poeg oma perega.

Praegu ma Eesti eluga eriti kursis ei ole. Paar aastat tagasi tellisime BNSi uudiseid, siis ma teadsin rohkem, aga pärast majanduskriisi läks see meile liiga kalliks. Dollarites jäi uudiste hind samaks, rublades aga tõusis meie jaoks liiga kõrgeks. Nii et sellest ajast peale on mu teadmised olnud episoodilised.

Pärast Eestist lahkumist olete kogu aeg töötanud Vene välisministeeriumis?

Jah, peaaegu kogu aeg.

Ja kui kaua juba Kaliningradis?

Varsti saab kuus aastat.

Kas Vene välisministeeriumi esindaja Kaliningradis on uus amet või see on alati olemas olnud?

Alati ei ole olnud, aga selline praktika - regioonidesse esindajate saatmine - eksisteerib küll juba kaua aega. Isegi NSV Liidu ajal oli neli välisministeeriumi esindust - Leningradis, Vladivostokis, Odessas, Batumis. Hiljem avati ka viies - Sõktõvkaris. Vene Föderatsioonis mindi sellega rohkem hoogu - Jeltsin andis ukaasi, et asutataks 40 esindust. Nii palju neid küll ei ole, praegu tegutseb regulaarselt 28 esindust ja kaks filiaali.

Nii et see pole midagi erilist. Kui midagi seda töökohta siin eristab, siis see, et ma olen suursaadiku auastmes - nagu ka välisministeeriumi esindaja Peterburis. Meie kahekesi oleme selles esindajate süsteemis kõrgeima diplomaatilise auastmega.

Kaliningradi on Venemaal hakatud rohkem märkama ja temast rääkima seoses Euroopa Liidu laienemisega, Kaliningrad on saamas Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimiste teemaks. Kas Venemaal on olemas oma positsioon, millega läbirääkimistele minna, kas te teate, mida te tahate?

On ja ei ole ka. Läbirääkimised on alati kahepoolne protsess. Mina ei osale igal kohtumisel, kus Kaliningradist räägitakse, aga nii palju kui mina tean, on see küllaltki keeruline teema ka Euroopa Liidule ja võtit, kuidas seda lahendada, vist ei ole ka nendel.

Siit tuleneb teatud määral ka meie suhtumine asjadesse - sest nagu öeldud, kahepoolne protsess sõltub ka partnerist. Juba alates sellest, kas hakkame otsima lahendust tervikuna, kompleksina, või osade, teemade kaupa eraldi - nagu viisa-probleemid, transiit, energeetika, ökoloogia.

Niipalju kui mina tean, praegu just analüüsitaksegi, milline meetod oleks efektiivsem.

Millised on teie peamised mured seoses Euroopa Liidu laienemisega?

Kõige suurem mure minu ja Kaliningradi elanike jaoks on ikkagi viisade küsimus. Te teate, et praegu on meil Leedu ja Poolaga viisavaba rezhiim, inimesed on sellega harjunud ja kasutavad seda palju.

Möödunud aastal oli 9 miljonit piiriületust, neist umbes pool Leedu, pool Poola piiril, aga elanikke on meil alla miljoni. Ma usun, et piiriületuste hulgalt ei jää me mingil juhul alla näiteks Eestile.

Väga intensiivne on piiriäärsete alade kaubavahetus, vene keeles tshelnokikaubandus, mis muidugi teebki piiriületuste arvu nii suureks. See on aga oluline rahaallikas, paljud töötud sellest elavadki, see on sotsiaalselt väga tähtis. Kui järsku uks kinni panna, siis võib kriis tekkida.

Mina olen sellel seisukohal, et ei tohi ära rikkuda seda, mis on juba saavutatud. Poolaga on meil viisavabaduse leping juba 1979. aastast, nõukogude ajast seega. Leeduga aga rääkisime viisavabadusest spetsiaalselt Kaliningradile, üldiselt on Venemaal Leeduga viisarezhiim.

Kaliningradi jaoks on viisavabadus ennast õigustanud ning valitsused, meie ja Leedu välisministeerium, on nõus, et selline praktika võiks kesta. Kuid siin tekib küsimus Euroopa Liidu laienemisest, Schengeni tingimustest, mille tõttu tuleb viisavabadust muuta.

Mulle muidugi hästi ei meeldi, et Euroopa Liidu mugavuse nimel tõmmatakse kriips peale kõigele, mis seni on saavutatud. Probleemi, et Kaliningradi kaudu toimuks mingi migratsioon, põgenikevool, ei ole.

Väga üksikuid juhtumeid on olnud, et inimene tuleb Venemaalt ja püüab siit illegaalselt üle piiri minna. Nii et minu meelest võiks viisavabadus jääda, kuigi muidugi range piirikontrolliga.

Poolas ja Leedus väidavad ametnikud, et viisad tulevad kindlasti, nad on aga valmis läbi rääkima tingimuste üle - võibolla näiteks saavad kaliningradlased odavad pikaajalised viisad. Kas Venemaa on valmis sellel tasandil tingimuste üle läbi rääkima?

Te küsisite, kui hästi ma tean olukorda Eestis. Vaat siinkohal just tahakski tutvuda sellega, mida teie tegite oma piiril Venemaaga, Narva ja Petseri kandis. Niipalju kui mina tean, antakse seal piiriäärsete alade elanikele välja mitmekordsed viisad. Selle kogemuse uurimine võiks kasuks tulla, siin-seal juba mainitakse, et Kaliningradis võiks seda kopeerida.

Kaliningradi ärimeestele paistab olevat kõige olulisem, et Moskva annaks Kaliningradile liberaalse majandusrezhiimi, mis tooks sisse palju investeeringuid. Nad näevad ohtu, et kui elatustase hakkab Kaliningradis ja Poolas-Leedus väga erinema, siis tekivad siin separatistlikud meeleolud.

Praegu on meie suhetes Moskvaga omamoodi üleminekuperiood. Oblasti uus administratsioon püüab muuta Moskva suhtumist Kaliningradi. Vana administratsiooni ajal oli Moskva huvi Kaliningradi elu vastu tõesti väga madal.

Kuidas suhtute NATO laienemisse? Võib ju Kaliningradi oblast varsti osutuda saarekeks mitte ainult Euroopa Liidu, vaid ka NATO sees?

Eks te ju teate, et ametlik positsioon on eitav, ma ütleksin, et isegi intensiivselt negatiivne. Ma ei näe põhjust, miks see peaks lähemal ajal muutuma.

Kuigi, see võib muutuda, kui võitlus islami fundamentalismiga laieneb ja ägeneb. Me ju näeme, mis praegu toimub - Kosovo, Makedoonia, Iisrael, Palestiina, Tshetsheenia, Afganistan…

Ma tavatsen ikka tsiteerida Samuel Huntingtoni, kes väitis, et ebastabiilsuse kaar kulgeb Tiibetist Põhja-Aafrikani ja kõige tähtsam on lähemal ajal see, et oskaksime nende konfliktide suhtes õigesti käituda.

Sellistes tingimistes võib ka Venemaal toimuda teatud muutus suhtumises NATO laienemisse, kuigi väga tõenäoline see pole.

Kas Kaliningradis on tuumapomm?

Ei usu! Hiljuti, kui Saksa kantsler kohtus meie ajakirjanikega, siis ka tema ütles, et ta ei usu. Nii et kui isegi nemad ei usu, siis...

Teine sensatsiooniline kuulujutt on see, et Venemaa annab Kaliningradi Saksamaale ja saab vastutasuks võlgade andeksandmise, garantiid, et Balti riike ei võeta kunagi NATOsse või midagi veel. Kuidas kommenteerite?

Noh, jutte on ju palju. Võiks aga küsida ka sakslaste käest, kas nad nii väga tahavadki seda mahajäänud regiooni tagasi. Ei, see on rohkem sensatsiooni otsimine.

Nii et Venemaa ei kavatse Kaliningradiga äri teha!

Ei plaani! Ainuke, mis võib tulla, on see, et Venemaa pakub võlgade katteks oma ettevõtete aktsiaid ja siis võib küll juhtuda, et Kaliningradi ettevõtted sattuvad Saksa mõju alla. Aga kui see toimub mõistlikes proportsioonides, siis on see ainult hea, see just ongi investeeringute juurdevool, millest me nii palju räägime.

Kaliningradi uudised: http://www.lenta.kaliningrad.ru Kaliningrad: http://www.kaliningrad.ru