Vene relvameister, üleilmselt populaarse automaadi AK-47 looja Mihhail Kalašnikov tähistas teisipäeval oma 90. juubelit, kinnitades, et on õnnelik inimene, kes ei kahetse elus kuigi paljut.
Mihhail Kalašnikov tähistab 90. sünnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«90 aastat - kas seda on palju või vähe? Raske öelda. Mulle tundub, et olen palju läbi elanud, aga teinud veel vähe,» ütles relvameister tema juubelile pühendatud teaduskonverentsil.
Venemaal peetakse teda AK-47 loomise tõttu kangelaseks ning Vene president Dmitri Medvedev andis teisipäeval relvameistrile Venemaa kangelase aunimetuse.
Riigipea osutas, et Kalašnikovil on õnnestunud «muuta Vene relv üheks meie parimatest riiklikest kaubamärkidest».
«Sõna «Kalašnikov» on täna üks kõige tuntumatest vene sõnadest, meie tänase elu tuntuimate mõistete seas. See pole juhus. Sedalaadi säravad loomesaavutused edendavad riiki,» märkis ta.
Maailmas on tänaseks müüdud üle saja miljoni Kalašnikovi automaadi, ent nende leiutajast Teise maailmasõja veteran pole sellest pea mingit rahalist kasu saanud ning elab tagasihoidlikult Udmurtia pealinnas Iževskis.
«Ma tunnen end oma 90. eluaastaga õnneliku mehena,» kinnitas Kalašnikov riiklikule ajalehele Rossiskaja Gazeta antud usutluses.
«Loomulikult on mul, nagu igal inimesel asju, mida ma kahetsen. Ent ma saan öelda vaid üht: ma ei elaks oma elu teisiti, kui mul oleks võimalus uuesti alustada,» kinnitas ta.
Kalašnikovi automaat valmis 1947. aastal, kaks aastat hiljem võeti see nõukogude armee relvastusse. Sellest ajast alates on Kalašnikov loonud sellele ja teistele relvadele üle 150 modifikatsiooni.
Kalašnikovi automaadid on kasutusel olnud vähemalt neljakümnes pärast 1945. aastat aset leidnud 60 suuremast relvakonfliktist, kirjutas Kalašnikovi 90. juubeli puhul üllitatud elulooraamatus Aleksandr Užanov.
Kalašnikov oli oma Lõuna-Venemaal, Altai krais elanud vanemate 17. laps. Kui ta oli kümneaastane, represseeriti tema vanemad kui kulakud ning saadeti Siberisse, vahendas Bloomberg.
Koolikaaslaste seas oli ta tuntud hüüdnimega «poeet».
«Kui poleks alanud sõda, oleks minust võinud saada luuletaja,» kinnitab siiani neli päeva nädalas ettevõttes Ižmaš töötav relvameister oma elulooraamatus.